USAsse magistrit õppima: TOEFL ja GRE

Jul 17, 2007

Jätkates sealt, kus sisseastumisavaldusega pooleli jäime, vaatame nüüd, mida kujutavad endast standardsed testid TOEFL ja GRE, mida nõutakse praktiliselt kõikjal USA-s magistrisse sisseastumisel. Mõlemat neist haldab USA-s MTÜ ETS ehk Educational Testing Service ja kõik koolid kasutavad ETS-i teenuseid sisseastujate hindamisel. Seega testi peab tegema vaid ühe korra ja selle tulemused saab edastada teatud hulgale koolidele, mis on juba testitasu sees, ning lisatasu eest saab ka rohkematele koolidele edastada.

TOEFL

TOEFL-i (Test of English as Foreign Language, ametlik kodulehekülg) nimi peaks Eestis üsna tuttav olema, kuna seda kasutatakse väga laialt keeleoskuse hindamiseks nii Ameerika ülikoolides kui ka mitmel pool Euroopas ja kuuldavasti ka kaugemal. TOEFL on ühesugune nii bakalaureuse- kui ka magistriõppesse ja muudesse tasemetesse astumisel, kõik teevad samal tasemel testi.

Registreerumine

TOEFL-it saab teha ka Eestis umbes kord kuus, kuupäevi vt siit.

Kuna testitulemused peavad jõudma ülikoolidesse enne sisseastumisavalduse esitamise tähtaega, tasub see test võimalikult aegsasti ära teha, mina näiteks tegin nii TOEFL-i kui GRE oktoobris. Ja tulemused kehtivad paar-kolm aastat, vt ETS saidilt lähemalt. Seega saab ka mitu aastat järjest samu tulemusi kasutada.

Registreerumine iseenesest on lihtne – lähed ETS saidile, täidad vastava avalduse, maksad tasu krediitkaardiga ära ja ongi tehtud. Siis saad ka meiliga kinnituse ja saad ETS-i saidil kasutajakonto, kust saad oma testikuupäevi, tulemusi jms vaadata. Tulemused saadetakse lisaks ka postiga koju ja otse ülikoolidesse, mille registreerimisel ära märkisid. Hiljem saad veel samalt saidilt täiendavatesse koolidesse saata.

Vorm ja sisu

Testi vorm ja hindamine on aja jooksul muutunud. Kui ma kümme aastat tagasi esimest korda TOEFL-it tegin, oli see paberil. Kõik kutsuti ühte suurde ruumi kokku, anti küsimuste ja vastusemärkimise vihikud kätte ja kuku aga pliiatsiga õigeid vastuseid märkima. Kuulamise osa käis nii, et kassettmakilt lasti kõigile korraga sama juttu ja muudkui kuula.

Nüüd on TOEFL-i põhiliseks vormiks iBT ehk Internet-Based Test. Testi tehakse nüüd arvutiklassis ja hiirega klõpsides. Kuulamine käib isiklike klappide kaudu ja lisandunud on ka rääkimise osa. See tähendab, et saad testi teha rohkem isiklikus tempos ja ei sõltu niipalju teistest. Loomulikult kehtivad siiski üldised ajapiirangud testi eri osade pikkuse osas.

Nagu ETS saidilt saab lugeda, on testil neli osa: Reading, Listening, Speaking, Writing. Iga osa sisu ongi just täpselt selline, nagu nimi ütleb :)

Ettevalmistus ja kodutöö

TOEFL mõõdab “tavalist” inglise keele oskust nii kõnes kui kirjas, keskendudes akadeemilisele keskkonnale. Nt on erinevates testi osades palju juttu eksamitest, kodutöödest jms. Siiski ei ole seal midagi erilist ja seetõttu ei oska ka soovitada mingit erilist meetodit, kuidas TOEFL-iks “õppida”. Parim õpe on see, kui on olnud võimalust inglise keelt kõvasti koolis õppida või tööalaselt või vabal ajal praktiseerida.

Kindlasti aga tasub väga tõsiselt süveneda ETS-i saidi kõikidesse osadesse, mis puudutavad TOEFL-i administreerimist ehk reaalset testimisprotseduuri. Kõik pakutud näited tasub läbi teha ja materjalidega tutvuda – sealt saab päris hea ülevaate, kuidas testipäev reaalselt välja näeb ja mis arvutis toimuma hakkab. Saab teha ka peaaegu täies mahus näitetesti. Kui on soovi, saab lasta selle raha eest koguni ka ära hinnata, et juba enne reaalset testimist enda umbkaudne tase teada saada.

Kuna minul on olnud võimalust inglise keelt kõvasti igapäevaselt kasutada, ei hakanud ma eraldi keeleõppega vaeva nägema ja eriti TOEFL-i pärast ka ei muretsenud. Ja polnud ka põhjust – mõlemal korral, kui olen TOEFL-it teinud, olen saanud suht kõrge tulemuse.

Testipäev

Testipäeval lähed testimiskeskusesse kohale. (Minul näiteks oli kõige lähem testimiskoht Bonnis ühes kutsekooli moodi asutuses.) Kaasa tuleks võtta pass – ID-kaardist ei pruugi piisata, kuna USA ja selle ülikoolid ning MTÜ-d ei pruugi ID-d pidada piisavalt kõvaks dokumendiks. TOEFL-i administreerimine käib ideepoolest kogu maailmas ühte moodi. See tähendab näiteks, et kogu suhtlus kohapeal käib inglise keeles ja eesti keeles ei ole mõtet lisainfot küsida. Kohapeal pead täitma miski konfidentsiaalsuspaberi, mis räägib sellest, et sa testi sisu kohta kellelegi midagi ei avalda (seetõttu ei saa ma loomulikult siinkohal ka täpsemalt küsimuste sisust rääkida, aga ega seal näitematerjalidest suurt midagi erinevat ei ole). Kõik oma asjad jätad “ettevalmistusruumi”, päris testiruumi, kus arvutid on ja asi reaalselt toimub, ei tohi mitte midagi kaasa võtta peale testijate poolt antud mustandipaberite ja kirjutusvahendi. (Meile küll tehti erand ja lubati veepudel võtta.) Ja siis lähedki testima :)

Nagu iga testi ja eksami puhul, nii ka siin ei ole viimasel minutil võimalik enam midagi päästa ega õppida. Kõige tähtsam on rahulikuks jääda, mitte paanikasse sattuda ja teha lihtsalt nii, nagu “torust tuleb”. Oluline on jälgida nii eksamineerijate kui arvuti antavaid juhendeid ja instruktsioone – näiteks mis testi osasse saab hiljem tagasi pöörduda ja kuhu mitte. Kindlasti tuleb ka aega jälgida, kuna seda ei ole üldse ülemäära. Minul järjest klõps-klõps-klõps meetodiga tehes jäi aega üle, aga kes on inglise keeles nõrgem ja peab rohkem mõtlema, sellel võib vabalt ajast puudus kätte tulla, nii et tasub oma tempot igas testiosas planeerida ja jälgida.

Tulemused

Tulemusi kohe teada ei saa – need saadetakse hiljem postiga koju. Ei mäleta, kas meiliga ka tulid, igatahes sealtsamast TOEFL-i saidist saab neid veebis ise vaadata. Väga kiiresti oodata ei maksa – mõned nädalad läheb aega.

GRE

GRE (Graduate Record Examination, ametlik kodukas) on märksa raskem ja huvitavam test kui TOEFL :) tegu on siis spetsiaalselt magistri- ja kõrgema taseme õppesse (inglise keeles on kõigi nende ühine nimetaja “graduate school”) sisseastumisel kasutatava testiga, jällegi peamiselt USA-s.

GRE-l on mitu varianti. Üks variant on “GRE General Test”, mis sobib kasutamiseks kõigil erialadel. Lisaks on olemas “Subject Testid”, mis on erialaspetsiifilised. Sisseastumistingimusi lugedes tundus mulle, et Subject Teste nõutakse pigem doktoriastmesse sisse astumisel ja sealgi valikuliselt ja mitte kohustuslikult. Seega ei oska ma Subject Testide kohta absoluutselt mitte midagi rääkida ja kogu alljärgnev jutt on General testist.

Registreerumine

Käib samamoodi nagu TOEFL-i puhul – lähed ETS-i saidile ja muudkui registreerud. GRE-d ei paista Eestis teha saavat – lähimad testikeskused, kuhu Eesti kodanikud viisata ja mugavalt saavad, asuvad Soomes ja Leedus. Mina tegin Frankfurdis. GRE puhul ei ole ka veebikeskkonda, kust hiljem otse tulemusi näeks ja lisamaterjale saaks nõutada, nt täiendavatesse koolidesse tulemusi saata. Küll aga saab kasutada telefonisüsteemi, kuhu helistades robot-tädi vastab ja laseb tulemusi kuulata ja koolidesse juurde saata – aga kõik see on loomulikult tasuline. Igal juhul tasub hoolega alles hoida kogu kommunikatsioon, mida GRE-ga seoses saad, näiteks peale registreerimist saabuv kinnitusmeil. See sisaldab ühe olulise parameetrina ID-numbrit, mille alusel telefonis robot-tädiga edaspidi suhelda saab.

Vorm ja sisu

GRE-d tehakse tänapäeval arvutitestina (computer-based test). Samamoodi nagu TOEFL-i puhul arvutiklassis.

Testi täpne vorm võib muutuda, hetkeseisu kohta saab jällegi ETS-i saidilt täpsemalt infot. Aga üldjoontes on seal kolm osa: Analytical Writing, Verbal ja Quantitative. Alljärgnevalt asjade seisust nii, nagu need eelmisel aastal minu ettevalmistusmaterjalide põhjal olid.

Analytical Writing tähendab kirjutist etteantud teemal ja argumendi analüüsi. Antakse ette kaks teemat, mille vahel saad valida, ja pead panema kokku analüütilise, struktureeritud kirjutise. Aega on mõnikümmend minutit, nii et mingit erilist romaani ei ole mõtet hakata kirjutama. Teine osa analytical writingus oli veelgi huvitavam: antakse ette tekstilõik, milles sisalduvat argumentatsiooni pead kriitiliselt analüüsima. Näiteks hetke näitematerjalides on üks selline lõik.

Discuss how well reasoned you find this argument. The following appeared in an editorial in the local newspaper of Workville.
“Workers should be allowed to reduce their workload from 40 to 25 or even 20 hours per week because it is clear that people who work part-time instead of full-time have better health and improved morale. One store in Workville, which began allowing its employees to work part-time last year, reports that fewer days of sick leave were taken last year than in previous years. In contrast, the factory in Workville, which does not allow any of its employees to work part-time, had a slight increase in the number of days of sick leave taken last year. In addition, a recent survey reports that most of the store employees stated that they are satisfied with their jobs, while many of the factory employees stated that they are dissatisfied with their jobs.”

Siin võib leida mitmeid kriitika kohti – nt et töö iseloomud ja meeskondade suurused neis kohtades on erinevad. “a recent survey” – mis tähendab “recent”? Kas näiteks on olemas ka võrdlus eelnevate perioodidega ja teiste samas valdkonnas tegutsevate firmadega? Kuidas on töötajate käibega, äkki näiteks poest käib hoopis rohkem rahvast läbi aasta jooksul? Jne jne jne.

See osa oli väga huvitav nii ettevalmistuse kui testi ajal, sest pani kirjutamisest jällegi kord uutmoodi ja struktureeritumalt mõtlema. Isegi siis, kui pole plaanis GRE-d teha, võib neid näiteid vaadata ja mõttes harjutada, kuidas esitatud väidetega vaielda.

Verbal on nagu TOEFL-i “reading” osa, aga väga-väga palju kirvem. See oli GRE puhul minu jaoks kindlasti kõige raskem osa ja ka selle tulemus oli kõige nõrgem. Sisuliselt on tegu sõnavaratestiga – sünonüümi ja antonüümi leidmine jms elementaarsed asjad, aga kasutatav sõnavara on niivõrd esoteeriline, et minul tuli küll tehes iga teise sõna juures selline tunne peale, et “no mida kuradit” :P tihti just seda eeldataksegi, et sa pole pakutavat sõna elu sees varem näinud ja seega pead ajud pooleks mõtlema, et mida see küll tähendab. Näiteks aitab morfoloogiline analüüs, et saada aru, kas sõna on tegu- või nimisõna või veel miski muu, ja lisaks ka ladina keel, mis tihti aitab teaduslike sõnade tähendust mõista. Aga ma polnud selles eriti edukas.

Quantitative on sisuliselt keskkooli matemaatika, kus lahendad erinevaid algebra-, geomeetria- jm ülesandeid. Kindlasti tasub tutvuda selle õppematerjaliga, mis on vajaminevate teadmiste kiirülevaade. Üldjoontes vastab Eesti keskkooli matemaatikale ilma selle esoteerilisemate osadeta – ei pea integraali ega funktsiooni tuletist võtma vms :) Samas tundub, et mõni asi on selline, mida Eesti programmis pole (aga mis on eelnevate teadmiste põhjal kergesti omandatav), samuti muidugi vajab inglisekeelne terminoloogia harjumist.

Quantitative-osa oli suhteliselt kirves ja tihti jäin ka ajahätta, aga sellegipoolest tuli selline hea deja vu tunne – “kurat, mulle meeldib seda asja teha”. Matemaatika meeldis mulle koolis alati ja hea oli ebamäärase umbluu juurest pöörduda tagasi abstraktsesse arvutuste maailma, kus ei ole näiteks keeleprobleeme, kui põhitermineid valdad. Tegelikult ma vist ikka olen kogu aeg tahtnud pigem inseneriks kui mingiks humanitaariks saada :) ja GRE matemaatika osa oli hea võimalus sammuke sinnapoole astuda.

Ettevalmistus ja kodutöö

Kõige eelneva kohta on ETS-i saidil olemas väga põhjalikud juhend- ja abimaterjalid ning harjutustestid. Neisse kõigisse tasub täie tõsidusega suhtuda ja kõik pulkadeni läbi töötada – otsi märksõna “Test Preparation”.

Registreerumisel lubavad nad sulle saata POWERPREP-nimelise tarkvara, mis testiks valmistuda aitab. Sellele ei tasu lootma jääda – näiteks minu puhul saabus ta kohale mitu nädalat peale tegeliku testi sooritamist :) aga pole hullu, sest sama asja saab nende saidilt ka tasuta alla laadida. Sisaldab siis mitut reaalset harjutustesti, mille kohta sulle ka sealsamas tulemuse kokku arvutab.

Kõige konkreetsemalt on kindlasti võimalik valmistuda quantitative matemaatikaosaks. Tasub allalaadida Math Review (eelviidatud õppematerjal) ja kusagilt aju sügavustest välja kaabitseda keskkoolimatemaatika riismed ning asuda muudkui asja kallale ja ülesandeid läbi teha.

Nagu TOEFL-i puhul, nii ka siin – kui raha ja aega on, ei tasu häbeneda tasulise “eeltesti” tegemist, kus saad reaalse testi “mängult” läbi teha ja see ka reaalselt kõigis kolmes osas ära hinnatakse. Nii saad ilma mingite täiendavate kohustuste või tulemusteta enda tasemest aimu.

Testipäev

Nagu TOEFL-i puhulgi – pass kaasa, suurt midagi muud pole vaja, ja õigeks ajaks (pigem varem kui hiljem) testimiskeskusesse. Isiklikud asjad jätad teise ruumi maha ja asud aga arvutis nugistama.

Kuna testi tase on kõrgem ja test ise raskem kui TOEFL, on siin märksa suurem tõenäosus ajahätta jääda, seega tasub pilk ajal peal hoida (arvutis olev testiprogramm näitab seda alati ise, kella pärast pole vaja muretseda).

Verbal ja Quantitative osade puhul lööb arvuti mitteametliku testitulemuse kohe peale lõpetamist ette, seega saad sealsamas enam-vähem teada, kuidas läks (minu puhul oli ametlik tulemus lõpuks sama mis mitteametlik, seega näed suht “õigeid” numbreid). Analytical osa hindavad inimesed ja sellega läheb kauem aega. Igatahes lõpuks saadetakse tulemused postiga koju. Aga juba varem võid need tulemused ka telefoni teel teada saada – otsi GRE saidilt, kuidas saada “score report by phone”, ja jälgi juhendit. Inimesega rääkima telefonis ei pea, alati on juhendajaks robot-tädi, kes reageerib su klahvivajutustele. Krediitkaart tasub ligi hoida, sest telefoniteenus on tasuline ja küsitakse krediitkaardi numbrit.