Uputus

August 02, 2004

Varem oli suht hea uudiseid vaadata, kuidas kuskil Kesk-Saksamaal või Bangladeshis uputused olid, ja mõelda, et küll elame turvalises piirkonnas, kus sellist jama ei esine. Nüüd peab ilmselt selle kontsepti üle vaatama. Kuigi viimaste nädalate sündmuste suuremad kahjud olid, et osal inimestest tõusis kuivkäimast kõik tahke ja vedel õue peale, ja keldrites said arhiivid märjaks. Või Riigikontrolli serverid. Vähemalt ei saanud keegi surma. (Üle-?)eelmisel aastal oli kah ju mingi tornaado, mis katuseid minema viis ja puid autode peale ümber kallutas.

Ja nagu ikka, nõuavad põllumehed jälle toetust - et jälle ikaldus! Küll on kuiv, küll märg. Õigel põllumehel on sellised riskid kõik juba tegevuse sisse arvestatud - et heade aastate varudega suudetakse halbade kahjud katta. Üldse ei ole Eestis masspõllumajandusel tulevikku - lihtsalt ei suuda Poola ja muude lõunaosariikidega konkureerida. Küll aga on tulevikku loodussõbralikul masspõllumajandusel, nt sahver.ee - ja leidub inimesi, kes on nõus ka tervislike kohapeal tehtud asjade eest rohkem maksma. Aga lihtsalt selle eest lamedalt peale maksmine, et keegi ütleb, et mina tahan maal elada ja selle valdkonnaga tegeleda ja ülejäänud ühiskond mind ei huvita, on ühtmoodi vastik nii Eesti kui Prantsusmaa põllumeeste puhul.