Supermarketitest, praagist ja Torontost

Oct 03, 2007

Ma peaks praegu hoolega homseks vaheeksamiks õppima, aga juhe jooksis lihtsalt kolinal kokku ja selle asemel panen siia paar asja. Just sain ühe jupi pirakast kodutööst valmis, hea seegi.

Üldiselt on jätkuvalt sigakiire, aga selle juures on hea uudis, et aeg lendab linnutiivul. Inimestel on siin kolm olekut: õpid, sööd või magad. Rohkem ei ole. Seega ei ole mahti ka kodu- või muud igatsust tunda. Kuigi jõuluks koju tahaks juba küll. Aga kui asi samas tempos jätkub, ongi kohe talv käes. Näiteks oktoobri algus tuli täiesti ootamatult. Seda enam, et ilm on siin jätkuvalt suvine, väljas on päeviti üle 20C. Aga räägitakse, et siin pidigi olema sellist ilma kaua, ja siis tuleb kolaki sügis ja lumi ka. Lehed siiski juba vaikselt langevad.

Eestis on mingi põhiteema, kuidas supermarketis peab või ei pea alkoholi müüma. Ja kui ma liidan sellele juurde ka teema, kuidas pidevalt palju roolijoodikuid kinni peetakse või ennast pilbasteks sõidab, siis selle koha pealt on Eesti ikka päris vastik koht elamiseks. Näiteks viimased poolteist kuud olen ma elanud keskkonnas, kus üheski supermarketis ei ole ühtegi tilka alkoholi ja see on täiesti normaalne. Aga Eestis peetakse seda ennekuulmatuks. Tulge mõistusele, inimesed. Aeg on aru saada, et keskkond mõjutab inimeste alkoholitarbimist ja viinast-õllest läbi imbunud kultuuri tuleb hakata kirvega tükkideks raiuma, kui endale sõiduteel ja rahvale pikema aja jooksul üldse mingit elulootust veel tahta. Euroopa suuremad riigid (Prantsusmaa jm) saavad endale lubada vabamat alkoholikäsitlust, sest nemad oskavad seejuures kultuurseks ja väärikaks jääda ja neil on sajandite pikkune sisseharjunud kultuursuse praktika. Eestlased lihtsalt ei oska ja seetõttu tuleb Eestis karmimalt läheneda. Näiteks minul poleks midagi igasuguste alkoholireklaamide keelamise vastu, minu tarbimist need ei loksuta kuhugi poole.

Aga okei, tulles siinse elu ja õppimise juurde tagasi, siis tigedaks teeb, kui vahepeal viskab mingit lolli praaki sisse. Näiteks ühel põhikursusel me kulutasime oma kodutöö grupiga umbes nädal aega selle peale, et ühest videost teatud metoodika alusel oma ruumis tahvli peale skeem joonistada. Ja siis oli vaja see skeem arvutisse ümber kanda ja hindamiseks esitada. Ja tahvlil oli meil täiesti perfektne skeem. Aga loomulikult kui ma seda arvutisse ümber joonistasin, siis lihtsalt unustasin vaadata, et kas ikka kõik komponendid said, ja loomulikult paar olulist asja jäi välja ja kaotasime mõned punktid. Puhas lohakus, idiootsus. Aga samas muidugi oleks teised grupi liikmed pidanud ka vastastikku kõigi tööd üle lugema, aga no kesse siis viitsis :-) eks nüüd kõigile õppetund, mida ma tegelikult olen alati teadnud – et peale asjade valmiskirjutamist ja -joonistamist tuleb kõik kolm korda üle kontrollida. Nii iseenda töö kui ka vastastikku teiste grupiliikmete oma.

Viimane asi täna on see, et kui kõik plaanid toimivad, siis 19.-21. oktoobril olen Kanadas, Torontos. Seal toimub Singing Revolutioni järjekordne näitamine. Tõele au andes olen ma küll seda juba näinud, aga samas ma tahtsin kogu aeg Kanadasse/Torontosse minna ja lihtsalt otsisin sobivat ettekäänet :-) ei tea veel, kas lähen lennuki või autoga (siit on mööda kiirteed 500 km, mis pole mingi eriline distants)… natuke kisub isegi auto poole, sest rendiauto, Eesti kummalise kujuga (vana tüüpi) juhiloa ja tudengiviisaga piiri ületus oleks kah omaette elamus :P aga näis, kuidas läheb.