Roka kanatiivad

December 24, 2006

Heade asjade rubriigist: mõni aeg tagasi Londonis Roka Restaurant. Ma ei söö sugugi halvasti ega halbades kohtades, aga mind on raske toiduga üllatada. Väga suur osa ka peente kohtade toidust on ülehaibitud ja võib olla küll söödav ja hea, aga ei saa öelda, et oleks mingi eriline elamus. Aga Rokas sain tõsiselt head toitu. Kusjuures kõige ootamatumast linnust, nimelt kanast.

Kana on suhteliselt tavaline ja turvaline toit (jätame linnugripi ja muud väärnähtused kõrvale), aga minu meelest ka suhteliselt ilmetu ja temaga peab vaeva nägema, et asjast asja saaks. Ja kui fileest võib-olla annab ka midagi teha, siis kanatiivad ei ole mind siiani kunagi millegagi üllatanud ja on rohkem selline mõttetu kiirsöök. Mitte et ma seda väga tihti ka ei sööks. Aga ei ole lihtsalt meelde jäänud millegi huvitava poolest.

Aga Roka kanatiivad … oi oi oi. Vist üldse esimest korda elus sõin kanatiibu, mis on ka meenutamist väärt. Kusjuures valmistamine ei olnud üldse midagi erilist: lihtsalt ära grillitud ja kerge söeriba juures, peale pigistad laimimahla ja raputad natuke meresoola. Peaks täitsa järgi proovima, kas endal kah samamoodi õnnestub, sest laim ja meresool on ju suhteliselt riiulilt komponendid. Aga võib-olla oli neil ka nt eelneva marineerimise või maitsestamisega mingi trikk, kuigi söömise järgi küll ei ütleks. Lihtsalt õige grillimine + need paar maitseainet.

Rokas oli igasugu muid häid asju ka, nt lammas, sushi, asparaagus ja mis kõik veel. Aga just need kanatiivad olid minu jaoks kõige üllatavamad.