Pakkimine ja meediad

August 09, 2007

Pole siia ammu kirjutanud. Täitsa palju asju on tegelikult vahepeal juhtunud. Mõned on olnud rõõmsad, mõned jälle sellised, mida parem ei tahaks meenutada. Aga noh, üks tark mees ju ütleski ükskord, et elämä on laiffi. Nii ongi.

Aga praegu tegelen hoopis pakkimisega. Pakin korteris asju kokku ja sealhulgas sorteerin ka vana träna läbi. Osa viskan minema, osa viin keldrisse. Mul on kirevast töö- ja eraelust kogunenud täiesti müstilisi asju. Näiteks mingi vana 133 Mhz Pentium laptop. Peaks täitsa toimima, paneks talle hääled sisse. Ei mäleta, kas tal wifi oli, kaabliga võrk igatahes PC Cardiga toimib. Win XP ega ükski moodsam asi tal peal ei käi, Win98 aga küll. Apache’i serveriga olen seal küllalt veebi teinud kümme aastat tagasi :)

Või kes mäletab, et kunagi oli olemas selline MIDI-helikaart nagu Yamaha SW60XG? Nagu MIDI, aga miski Yamaha oma XG-standardiga. Tegelikult võiks panna täitsa arvutisse sisse… aga ta raip on ju ISA-ühendusega, mida ühelgi tänapäevasel arvutil enam ei ole. Huvitav, kas mingeid vahejunne on olemas, mis seda oskavad? Või äkki peaks hoopis kunagi SW1000 ostma. See on nats kaasaegsem variant.

Maisematest asjadest võib mainida veel näiteks Delta võrri passi, lõpmatul hulgal kummalisi audiokaableid, vanu emaplaate, kassetipleierit, vanu kassette, kõrvaklappe… ohh. Iga asjaga on mingi lugu meenutada. Ja ei raatsi neid eriti ka ära visata, sest tehnika areneb nii kiiresti, et mitmed asjad neist on juba praegu uunikumid. All keldris riiulitel ju ruumi veel on, miks siis mitte alles hoida, ära visata saab hiljem ka ja ega neid nii lõpmata palju pole.

(Aga siiski ei ole ma rämpsukoguja. Tegelikult on mul vähe asju. Lugege, mis Paul Graham asjadest kirjutab. Olen temaga nõus. Põhiliselt ongi mul arvutiriistvara ja meedia – raamatud, CD-d, DVD-d. Noh natuke riideid ka, aga muud elamiseks vajalikku ja mittevajalikku on väga minimaalselt.)

Tegelikult ma hakkasin sellele mõtlema, kui neid vanu kassette ja muid nägin, et mis meediumidel ma oma digitaalset elu üldse hoian? Vanasti olid selleks audiokassetid. Siis tulid juba arvutid kõvaketastega, aga et kettad olid üsna väikesed, siis tekkis vajadus pidevalt asju CD-dele kirjutada (enne, kui DVD-d tulid). Nii ongi mul kuhjade viisi CD-sid tont teab millega.

Aga tänapäeval on online-salvestus nii odavaks läinud, et kõige odavam on asju hoida hoopis otse arvutis, sisemistel ja välistel kõvaketastel.

Teisest ooperist on albumid. Vanasti oli tore komme, kui olid fotod ikka füüsiliselt fotoalbumites ja siis sai neid vaadata. Ja tehti üritustest pilte ja telliti neid ja nii. Ma ei ole oma albumitega ise tükk aega tegelenud, kõik on arvutis. On tonnide viisi mõttetuid pilte, aga väga vähe selliseid, millel mingi pikem ajaline väärtus. Peaks võtma kätte ja laskma asjalikest piltidest ikkagi profid väljatrükid teha, mille saab albumisse panna. Täitsa hea on ka täna vanu albumeid vaadata. Aga ei tea, kui palju noori ja aktiivseid inimesi viitsib füüsiliselt pilte teha ja hoida? Kõik on ju arvutis…

Digitaalse töötluse kohta veel selline uudis, et eile tulid välja iLife ‘08 ja iWork ‘08. Mõlemad väga asjalikud programmid ja kasutan hoolega. Krt, peab vist jälle sajalisi luhvtitama. Uus iMac on ka muidugi tore, aga hetkel ma lauaarvutit ei kasuta. Aga kuna mu järgmise 12 kuu elukoht asub suhteliselt lähedal (jalutamiskaugusel?) sellest poest, siis pole Apple’i kraami hankimisega järgmine aasta aega probleemi ja saan ka üliõpilase allahindlust :P