Neljapäev, 13. mai. Rand ja päike

May 24, 2010

Mul ei olnud ujumispükse, nii et käisime neid lähedalolevast apteegist ostmas. “Apteek” on Ameerikas üldse üks tore universaalne pood, kust saab nii arstirohtusid, suitsu, õlut kui ka kõike muud eluks vajalikku vastavalt kohalikele oludele, mille hulka siis Miami Beachil kahtlemata kuuluvad ka ujumispüksid ja muu rannavarustus. Kitlis arstitädi kuulub tagumisse nurka, põhiruumi täidavad Selverist tuttavad pikad iseteenindusriiulid.

Rannavarustus olemas, viskasime riided hotellis selga, rentisime rannast $30 eest terveks päevaks päikesevarju ja kaks rannatooli ja asusime suvitama. Rand on Miami Beachil tõesti superilus, julgen igati soovitada. Aga samas, ilmselt rannalõvidele ei midagi erilist. Tavaline ilus liiv, vahvad lained ja megasoe meri. Noh, umbes nagu Võrtsjärves soojal päeval.

Rannas oli põnev see, et oli hulk silte, kuidas mitte lasta end lainetest minema kanda. Mina pole oma tagasihoidliku ujumis- ja rannakogemuse põhjal midagi sellist enne näinud ja arvasin, et tegu on tavalise ameerikaliku üliettevaatlikkusega. Aga ei – käisin rinnuni vees ja tundsin, et vesi viib jalad alt ära avamerele. Rannas olidki poidega tähistatud ohutud ja ohtlikumad piirkonnad. Ohutus alas oli kõik okei, aga ohtlikumal alal viiski laine sind avamerele ja vetelpääste “Ocean Rescue” käis pidevalt inimesi ohutumale avale kupatamas – enamasti karjumise ja kätega vehkimisega, aga saime ka näha, kuidas täitsa ohutus olekus inimestel ka vees järel käidi. Parem karta kui kahetseda.

Rannas tegin saatusliku vea, mille kohta võib väga otseses tähenduses öelda, et loll pea on ihule nuhtluseks. Nimelt vaatasin lihtsalt, et tore päike, päevitame. Aga samas polnud ma eelnevalt päevitanud, ei pannud piisavalt päikesekreemi ja olin rannas väga mitu tundi. Kohati veel nii, et ise istusin päikesevarju all, aga jalad praadisid päikese käes. Kombineerituna ilusa pilvitu ilma ja subtroopilise päikesega tõi see kaasa mõni tund hiljem tekkinud õudse päikesepõletuse, mis varjutas kogu meie järgnevat puhkust.

Rannas olime hommikul 11st päeval 4ni, vaheldumisi päikese käes ja meres. Kogenumad suvitajad haaravad siinkohal kätega peast, et kullakesed, põlete ära. Põlesime jah. Päevitamise lõppedes polnud midagi häda, läksime aga hotelli ja viskasime pikali ja jäime magama.

Õhtul ärgates olid mõlemal õudsed külma/kuumavärinad, mis peagi siiski taandusid. R-l oli põletus õnneks mõnevõrra kergem kui mul. Õhtuks jäime hotelli ja sõime, mida olime hommikul kaasa ostnud.