Minu huvitav päev Tallinnas: vanalinn, Viru tänava action, Sfäär

Dec 22, 2010

Hommikul startisin Mustamäelt kesklinna suunas. Oli hirm, et jään hiljaks. Aga trollisõit võttis ainult 15 minutit. Olles harjunud New Yorgi igapäevase kolmveerandtunnise töölesõiduga, oli see puhas rõõm ja ajavõit.

Tõnismäel läksin trollist maha. Kulgesin mööda Hariduse tänavat, mööda oma endisest koolist, 7. keskkoolist, kus nüüd Prantsuse Lütseum. Hea haridus muudab maailma paremaks, olgu siis inglise või prantsuse.

Swedbanki jõudsin enne õiget aega, käisin seal kvartalis natuke niisama ringi ja ajasin tunnikese pangaasju.

Edasi kulgesin Liivalaiast Tõnismäe kaudu Toompeale. Tunnistasin Toompea lossi vastas olevat Nevski katedraali. Mõtlesin kirikurahaskandaalile, millesse see maja vist eriti ei puutu. Oleks ju armas, kui saaks selle katedraali Toompealt ära Lasnamäele teisaldada. Kas ei saa nii, nagu sõduriga oli, et telk ümber, kraana peale ja valmis?

Läksin Pikka Jalga mööda alla Raekoja Platsi suunas. Nägin kelgukoera. Oli must koer, selline dogi tüüpi sileda karvaga, ja vedas roolikelku ülesmäge. Kelgu peal istus laps ja mingi täiskasvanu juhendas kogu üritust.

Pikas Jalas hakkas silma “Vene raudteede esindus Eesti Vabariigis.” Olles värskelt uudiseid lugenud, mõtlesin, et möh ja tohoh.

Raekoja platsi jõuluturul tegin kerge glögi ja peaaegu et suutis mind haarata seal kuskil pakutav põdrasupp ja Olde Hansa. Aga olin endale eesmärgiks seadnud Sfääri, jätkasin oma võidukäiku Viru tänavat mööda all-linna suunas.

Viru tänava Viru väljaku poolses otsas toimus mingi action. Mõned Viru tänava lilleputkad olid politseilindiga sisse piiratud ja ümberringi olid sõbralikult politsei, mupo, g4s ja koerajuht (narko?)koeraga. Tulistamist ega muidu diskot ei toimunud, aga minu versioon oli, et kioskitest otsiti narkoäri ja narkootikume. Kuna mul aga seal pikemalt mõtet ega põhjust passida polnud, siis ei teagi, mis seal toimus.

irmeliinu soovitas mulle Sfääri, sinna ka läksin. Jättis hea, aga natuke lõpetamata mulje. Mulle meeldivad söögi- ja meelelahutuskohad, millel on olemas mingi lugu ja narratiiv. Sfääris see oli kohapeal väga hästi tunnetatav. Teenindajad ja interjöör moodustasid mingi metroseksuaalse+kodukootud terviku, aga see tervik ei ole kuskil tekstis väljendatud. Vanem põlvkond ütleks, et portsud olid väikesed ja kuradi kallis oli. Sõin eelroaks riisikasalatit, põhiroaks lambakotletti ja magustoiduks mingit kõrvitsaplöga. Kõik oli väga hea ja superluks, soovitan. Aga täpi paneks i-le omaniku või ükskõik kelle narratiivne väljendus kodukal või feisbukis, et mida selle kohaga tahetakse maailmale öelda. Feisbuki grupp on neil okei.