Majanduskriisist, tolerantsusest ja Qatarist

Dec 21, 2007

Ütlesin kunagi, et kirjutan Steni majanduskriisi-teemalisele postitusele oma kommentaari. Stenilt on nüüd ka tulnud uuendus. Ja Steni jutust võib aru saada, et ta pole just kõige suurem kinnisvarasektori fänn, ja tema positsiooni illustreerib ka see värske lugu.

Aga… mõtlesin mis ma mõtlesin, ainus asi, mille välja mõtlesin, on see, et kuigi omal ajal läbisin koolis mõned makromajanduse teemalised kursused, ei mäleta ma teemast piisavalt, et majanduslike argumentidega kaasa rääkida :-) seega, mida iganes ma majanduse teemal ka ütleks, poleks see eriti usaldusväärne. Selle asemel kirjutan siia parem paar mõtet, mis üksteisega ja teemaga natuke seonduvad.

Mõtete siduv element majanduse seisukohast on see, et tahame seda või mitte, Eesti on konkurentsiolukorras teiste riikidega majanduslike ressursside ja sealhulgas tööjõu pärast. Maailma majandus on lihtsalt nii agressiivne, et võib-olla kunagi varem sai hakkama lihtsalt asju kuidagiviisi ära tehes ja pehmest maandumisest ja muust tühjast-tähjast rääkides ilma sisulise teadus-, arendus- ja müügitööga tegelemata. Tänapäeval paraku on nii, et tipptööjõu/ettevõtjate ja riikide vahelise tasakaalu osas on kaalukauss selgelt esimeste poole kaldunud. Ehk siis on maailmas grupp inimesi, kes vaatab laia pilguga ringi ja otsustab, kuhu oma ettevõte püsti panna. Ja on teine grupp inimesi, kes on oma alal tipptegijad ja keda võetakse tööle oma valdkonnas ükskõik kuhu ja millal, ja kes võivad vabalt riikide ja ettevõtete vahel valida, kus neile töötada meeldib. Ja minu väide on, et Eesti võiks aktiivselt tegeleda just selliste ettevõtjate ja töötajate ühest küljest kasvatamise ja teisest küljest mujalt riiki meelitamisega. Kuna olukorras, kus riigis tegutsevad tippettevõtted ja -inimesed, läheb kõigil elu paremaks (kasvõi maksude laekumise ja riigieelarve kasvu kaudu).

Kuidas seda praktikas teha?

Kaks varianti – kasvatada tipptegijaid kodus või neid väljast sisse importida. Kodus kasvatamise ühest variandist ma räägin allpool. Aga kõigepealt impordist. Sten ja ka teised on varem korduvalt rääkinud, kuidas Eesti seadusandlus piirab kolmandatest (mitte-EL) riikidest tipptööjõu importi, ja siin mul pole midagi lisada – asi tuleb lihtsalt ära teha. Kusjuures see võib rahvusvaheliselt ka konkurentsieelis olla – nimelt on paljudes riikides tööjõu sisserännule sarnased piirangud kui Eestis, aga mujal on neid tulenevalt riikide suurusest ja poliitika keerukusest tunduvalt raskem muuta. Näiteks USA kaalub tudengite tööpraktika pikendamist seniselt 12 kuult 29-le, sest tööviisa H1B osas on neil hirmsad piirangud ja kvoodid, mis väiksematele firmadele tööjõu impordi praktikas lihtsalt võimatuks või mõttetult kulukaks teevad.

Aga sellest on vähe, kui inimesed siia meelitada. Tuleb ka rohkem tööd teha selleks, et nad siin ennast mugavalt tunneksid. Ja selles valguses me võime küll uhkustada, kui vajalik on näiteks neegrile “neeger” öelda, ja tõepoolest, sõnavabaduse seisukorras võibki seda teha. Aga tuleb arvestada, et igal teol on mainekujunduslik tagajärg ja see, mis on OK sõpradega saunalaval, pole seda avalikus ruumis sugugi mitte. Blogides arutamine on veel suht ohutu variant, aga on ju ka olemas reaalsed juhtumid, kus Eestisse tööle tulnud vabatahtlik peab ähvarduste tõttu mujale kolima. Eks nii sõnad kui teod viivadki olukorrani, kus näiteks USA Välisministeeriumi reisinõuannete lehel on Eesti kohta kirjas:

“Racially motivated verbal harassment and, on occasion, physical assault of Americans and other nationals of non-Caucasian ethnicity has occurred.”

IT-spetsialistile, kes oma järgmise töökohana Eestit kaalub ja muuhulgas ka sellelt lehelt taustainfot kogub, pole see just kuigi teretulnud sõnum.

Rääkides veel identiteedist, tolerantsusest ja sõnumi levitamisest, siis siin mõned hiljutised kirjutised sel teemal, mis mulle meeldisid: Berthold Forssman, Andrus Saar, parasiil ja tema viidatud väike nõid, eriti kommentaarid viimase juures. Üks rohi, millest ka neis kommentaarides juttu on, räägib välismaal käimisest, ükskõik kas turistina või ka pikemalt isiklikult või tööalaselt. Ma ei tea, kas see kehtib universaalselt, aga niipalju küll kui ma enda nahal tundnud ja teiste puhul näinud olen – iga hetk, mis ma Eestist ära olen, aitab mul enda eestlaseks-olemist paremini mõtestada ja ka aru saada, kuidas teistega koos töötada nii, et kõigile kasulik oleks. Siin saavad nii mõndagi ära teha Eestis tegutsevad rahvusvaheliste omanike või partneritega firmad (sealhulgas Steni juhitav :) ) – tuleks võimalikult palju soodustada seda, et Eestis töötajad saaks ka mujal sama firma kontorites käia ja töötada. Tippjuhile võib see tunduda triviaalne ja mitteaktuaalne, sest nad kärutavad ise kogu aeg nii palju mööda maailma ringi, et esimene kord, kui pikemalt “välja” sai, on juba ammu meelest läinud. Aga noorele spetsialistile, kui ta on vähegi õppimisvõimeline, on see alati arendav ja motiveeriv kogemus. Ja tööjõu värbamisel kindlasti ka reklaamis ja läbirääkimistel kasutatav argument.

Lõpuks veel üks praktiline näide sellest, kuidas keelekeskkond võib mujalt pärit töötajate opereerimise siin keeruliseks teha. Nimelt kehtestas Maanteeamet mõni aeg tagasi Tallinn-Tartu maanteel piirangu, et veoautod ei tohi seal reedeti sõita. Iseenesest ju tore muutus, aga vaatame, kuidas on teavitus korraldatud. Kui uskuda selle uudise juures olevat pilti, siis ainus teavitus on vastavas kohas olev liiklusmärk koos kirjaga “Reede”. Mind kangesti huvitab, kas näiteks Tallinna ja Tartu väljasõitude juures on ka mitmekeelsed tahvlid vastava info ja ümbersõitudega? Eks nädala pärast näen, kui seal ise sõidan üle pika aja. Aga kui pole, näitab see jällegi, kuidas me ära unustame, et Eestist sõidavad ka näiteks läbi paljud autojuhid, kes ei peagi Eesti keelt valdama ega kohalikke uudiseid lugema.

Niipalju siis sisserändavast tööjõust. Kuidas aga haridust arendada, et spetsialistid kodus kasvaksid? Jällegi, ma pole hariduspoliitikas kuigi kõva käsi, seega ei hakka panema siia mingeid teoreetilisi heietusi ja räägin pigem, kuidas töötavad praktikas koos Carnegie Mellon, Madeira ülikool ja Qatar.

Nimelt Qatar ühel hetkel lihtsalt otsustas, et tahab endale tipptasemel haridust, mille hulka kuuluvad ka tipptasemel ülikoolid. Kuna aga kohapeal on ülikooli kasvatamine pikaajaline protsess, otsustati minna kiiremat teed ja ülikoolid endale kogu täiega lihtsalt sisse osta. Nii sündiski Qatar Foundation. Lühidalt nägi asi siis välja nii, et Qatari šeigid võtsid raha puuga selga ja läksid Carnegie Melloni ja teiste parimate USA ülikoolide jutule: “tulge, mehed, tehke oma harukontor meie riiki. Teie poolt akadeemiline kapital, st professorid, õppekavad, õppekorraldus ja muu hariduspool. Meie poolt kõik muu, st infrastruktuur, ehitised, tehnoloogia. Öelge, mida on vaja hea hariduse jaoks, ja ostame teile selle ja paneme kõik püsti. Ja loomulikult maksame teie inimestele head palka ja annetame ka muidu teie ülikoolile piisavalt, et teil otsustamine lihtsamaks teha.”

Nii ongi sündinud, et Qatar, mis pole maailma haridusajaloos traditsiooniliselt just kõige säravam staar, st pole eriti millegagi silma paistnud, omab nüüd Eestist ja paljudest teistest riikidest tunduvamalt tugevamat kõrgharidust.

See näide pole Eestis muidugi eriti rakendatav, kuna Qataril on naftaraha puuga seljas. Seevastu Madeira näide on märksa asjakohasem. Nimelt otsustas Madeira ülikool samamoodi, et tahaks mõnes valdkonnas tegijaks saada, ja lähenes CMU-le ettepanekuga Human-Computer Interactioni osas ühine magistriprogramm tekitada. Kus vahetusüliõpilased õpivad 6 kuud CMU-s, 12 kuud Madeiral, ja saavad topeltdiplomi mõlemast ülikoolist. Muuhulgas tähendab see ka seda, et sellel semestril olid ühes vahetusüliõpilastega CMU-s ka professorid, kes kohalike käest siin õppisid, mis aineid ja kuidas järgmisel aastal õpetada. Ja oluline punkt Madeiral on ka praktikabaas, sest magistriprogrammi oluline osa on praktika ja näiteks Portugali Telekom on rõõmuga nõus tudengitele projekte välja pakkuma, et programm täisväärtuslikuks teha.

Nende kahe viimase näite kohta (CMU-Qatar-Madeira) võib jutt natuke segane olla… kui on konkreetseid küsimusi, siis küsige kommentaarides ja ma katsun natuke konkreetsemaid veebiviiteid leida, niisama lambist ei jaksa praegu otsida :)