Kummaline jutt

November 17, 2008

Steni blogi kaudu leidsin Postimehest ühe äärmiselt kummalise jutu. Jutu mõte on külvata võõraviha ja konkreetselt näidata eestlastele, kui halvad on mustanahalised ja kuidas kõik nad on pättuste peal väljas.

Ma ei saa lihtsalt aru. Olen nüüd elanud kaks kuud Harlemis. Majas ja kogu piirkonnas on 99% mustad. Saan nendega normaalselt läbi, ühtegi probleemi pole olnud. Tunnen ennast oluliselt turvalisemalt kui Tallinna kesklinnas jalutades või näiteks Eesti teedel autoga sõites, kus käib pidev tapmine.

Steni ütlemisele jääb üle vaid ohates alla kirjutada. Eriti olukordades, kus “võõrtöölised” pannakse kõik ühte patta, tegemata vahet kahte sorti inimestel: esimesed teevad lihtsalt seda, mis kästakse ja kus paremini makstakse. Aga teised saavad valida, kas seada ennast ja oma äri sisse Tallinnas, Helsingis, Londonis, New Yorgis või San Franciscos – just täpselt selle järgi, kus neile subjektiivsete ja objektiivsete asjaolude summa paremini meeldib.

Ja kui sellised äärmused on avalikult tunnustatud, siis mis lootus on näha meil väikesed, avatuid, maailmas läbilöögivõimelisi innovaatoreid. Välis-innovaator ei tule keskkonda, kus puudub tolerants. Ja meie oma kõige kõvemad tehnoloogid võivad vabalt lahkuda riigist kuna keskkond on nende teistmoodi olemise (innovatsiooni eeldus!) suhtes vaenulik, mitte tunnustav. Isegi kui maksud on soodsamad.