Kolmapäeval sotsiaalkindlustuses

September 26, 2008

Olles teisipäeval tööloa kätte saanud, oli mul kolmapäeval esimene käik sotsiaalkindlustusametisse. Nimelt pidin endale taotlema Social Security kaardi ja numbri, mille järgi käib Ameerikas suur osa maksu-, laenukõlblikkuse ja muu sellise arvestust. USA valitsusasutustes ma siin kohapeal polnudki varem kohal käinud, kui piirivalve piiril välja jätta, seega ootasin huviga, et kuidas see lugu seal välja näeb. Olin enne kuulnud hirmulugusid, kuidas on kõik ülerahvastatud või peab tohutu kaua ootama.

Kohapeal oli teenindus tegelikult päris viisakas. Vajalik avaldus oli mul juba kodus ära täidetud ja muud vajalikud paberid (I-765 tööluba, pass koos entry/exit vormiga I-94, igaks juhuks ka ülikooli kinnitus I-20) kaasas, seega läksin lihtsalt teenindussaali ja võtsin järjekorranumbri. Oligi lihtsalt selline suur ruum, kus keskel istmeread ja äärtes kassad, ja järjekorrasüsteemiga siis võeti järjest inimesi ette.

Ei läinud 15 minutitki mööda, kui juba tuligi minu kord. Läksin kassasse ja andsin kõik oma paberid üle. Teenindaja vaatas kõik üle, toksis natuke midagi arvutisse ja lasi mul paar allkirja anda. Siis sain kõik paberid tagasi ja kaart koos SSN-iga saadetakse nüüd paari nädalaga mulle koju. Kogu lugu.

Eks siis pärast peab vaatama, kuidas seda SSN-i turvata. Sisuliselt on see nagu Eesti isikukood, aga samas kui isikukoodiga ei saa midagi kurja teha (isiku tuvastamiseks on alati ka muid andmeid vaja), siis USA-s toimub SSN segamini identifitseerimis- ja autentimisvahendina ja sellest tuleb palju paksu pahandust ja identiteedipettust kogu aeg. Üldse on imelik, miks nad selle postiga koju saadavad, aga ju on siis nii odavam kui see, et inimesed isiklikult järgi tuleksid, mis oleks minu meelest turvalisem.