Kolmapäev, 19. mai. Hemingway ja korallid
May 24, 2010
Hommikupooliku plaanisime veeta Key Westi linnas. Virisesin pidevalt ülevalpool, kuidas Miami ei jätnud meile erilist muljet. Key Westi kohta võib kindlasti vastupidist öelda – ei oodanud midagi erilist, aga kujunes väga sümpaatseks. See on üks väheseid seninähtud Ameerika linnu, mille kohta julgeks öelda, et on olemas tõsiseltvõetav vanalinn, Key Westi puhul siis valgete puust majadega.
Külastasime Hemingway majamuuseumi, kus kirjanik veetis aastad 1931-1940. Läks sinna oma teise naisega ja lahkus kolmandaga või midagi sellist, tema naistelood ja üldse elulugu oli päris segane. Ja ta armastas kangesti kasse. Omal ajal oli neid tal umbes 70, praegu on seal neid 40-50 ringis, ja paljud neist omaaegsete järeltulijad ja kuuevarbalised, keda Hemingway mustlaste eeskujul õnnetoojaks pidas. (Läti keelele ei reageerinud.)
Meil oli tore giid, kes muuhulgas rääkis pildiloleva objekti kohta järgmise loo. Nimelt oli Key Westis pubi Sloppy Joe’s, mida pidas keegi Sloppy Joe. Kunagi hakkas Joe seda renoveerima ja plaanis visata välja kogu olemasoleva sisustuse. Hemingway, olles sellest kuulnud, läks Joe juurde ja küsis endale pissuaari, väitega, et “minu raha on siit piisavalt alla läinud, nii et ma võiks selle endale saada.” Joe oli küll plaaniga nõus, aga küsis Hemingwaylt, milleks talle ometi see ese. Hemingway ütles, et teeb sellest kasside joogianuma. Nii ka läks, ainult et kassid olid Hemingwayst targemad ja ei teinud nõust väljagi, lakkudes selle asemel vett selle kohal oleva nõu seintelt. Sest ükski endast lugupidav kass ei joo ju sealt, kuhu teised elukad kusnud on.
Key Westis hakkas vihma sadama ja vaatamisväärsused said kah otsa, nii et kimasime uuele katsele John Pennekamp State Parki, lootes seekord jõuda õigele koralliretkele. Ja saime veelkord kinnitust asjaolule, mida ka enne täheldanud oleme, et riiklikud ja osariiklikud pargid USA-s pakuvad loodushuvilisele oluliselt paremat elamust kui eraettevõtjad. Snorgeldajatega reis oli küll tore, aga igav. Seevastu State Parki laevareisil nägime märksa rohkem koralle, kui lootnud oleks, ja saime ka teada, millega üldse tegu on. Nimelt korallid on väikesed loomad, mille kogukond kasvab aastas ainult paar millimeetrit, ja laevaankrud võivad neile palju kahju teha. Seetõttu on Florida korallide piirkonnas süsteem, kus pinnal olevad poid on põhja ankurdatud ja laevad kinnitavad end poide külge, ilma et peaks koralle kahjustama. Ja Florida korallrahu on maailmas suuruselt kolmas, Austraalia ja Bahama järel.
Õhtul jõudsime Miamisse tagasi vihmasaju saatel, mis jäi õnneks ka ainsaks halvaks ilmaks kogu meie reisi jooksul.