Kas tooted peavad keerulised olema?
February 21, 2011
Märt Ridala blogist leidsin viite Nils Niitra artiklile tootearendusest. Mõlema jutu lühikokkuvõte on, et toodete potentsiaalne keerukus läks inimmõistuse piiridest juba ammu mööda. Meid ümbritseb igapäevaselt väga palju kasutajavaenulikke tooteid, mis tänapäeval pealegi tihti projekteeritaksegi teatud aja jooksul ära lagunema. Autod on hea näide.
Kas see peab tingimata nii olema? Keegi ei eita, et inseneri- ja teadustöö ja igasugu asjade kõhus olevad tehnoloogiad lähevad aja jooksul üha keerukamaks, kiiremaks, väiksemaks, odavamaks. Aga see ei tähenda, et kasutajani jõudvad tooted peaks järjest rohkem frustratsiooni tekitama.
Lahendus on lihtne. Inseneri ja kasutaja vahel peaks olema tootejuhtimine ja disainer, kes ei tegele mitte uute logode väljamõtlemisega, vaid juurdleb selle üle, mida inimestel tegelikult vaja on, ja siis juhib inseneride tööd. Ja kõigi nende ülemustel on piisavalt mune ja head maitset, et mitte lähtuda ainult karmist kulujuhtimise ja eelarvete loogikast, vaid eelkõige aimata, mida inimesed tahavad. Võib nimetada ka startupimaailma klišeega product-market fit.
Kõlab uskumatult lihtsalt, eks? Aga miskipärast enamik firmasid lähtub millestki muust kui disaini ja kasutaja loogikast. Näiteks üks Nokia endine disainer kirjeldab, kuidas sealne juhtimiskultuur on üsna disainivaenulik ja head ideed ei taha kuidagi turule jõuda.
at Nokia, engineering has been allowed to displace what is properly the company’s design prerogative almost entirely.
Nokia on üldse huvitav näide tänapäeva IT-tööstuse väljakutsetest. Nokia uus juht Stephen Elop kirjeldab oma memos, kuidas tootmisest enam ei piisa:
The battle of devices has now become a war of ecosystems, where ecosystems include not only the hardware and software of the device, but developers, applications, ecommerce, advertising, search, social applications, location-based services, unified communications and many other things. Our competitors aren’t taking our market share with devices; they are taking our market share with an entire ecosystem.
Ehk siis ei ole telefonitootja enam telefonitootja, kes võib suhtluses mugavalt piirduda piiratud ringi võrguoperaatoritega, kes tooteid lõppkasutajateni levitavad. Teistega tuleb nüüd võidelda “äpiehitajate” tähelepanu ja kõikvõimalike sisutoodete ja raha liikumiskanalite pärast.
Kas see nüüd tähendab, et kõik peavad “ökosüsteeme” ja keerulisi tooteid ehitama hakkama ja lõpuks lihtsalt alla andma, sest ühegi arendaja mõistus ei suuda süsteemi keerukust lõpuks enam haarata? Kas tuleb minna laborisse, panna kittel selga ja jälle leiutama hakata?
Netflix kirjeldab, kuidas nad oma tooteid testivad. Praktiliselt kõik muutused läbivad A/B testimise ja lõpus on lihtne mõttetera “simple trumps complete.” See haakub Alan Cooperi mõttega, et disainis tuleks keskenduda vajalikele ja tõenäolistele, mitte kõigile võimalikele funktsioonidele.
Meie ümber on palju ebasõbralikke tooteid, aga see ei näita tihti midagi muud kui tootja saamatust mõista, mida inimestel vaja on, või turundajate või mingite muude huvide võitu kasutajakesksuse üle.