"Kas Hansa uus netipank on parem kui vana" kasutajamugavuse vaatenurgast

April 19, 2008

Kui täna juba selline blogimise päev on, siis kirjutan siia ka ühe rahvavalgustusliku postituse. See on väike näide, mida ma siin koolis õpin ja kuidas on üks võimalus kasutajamugavust objektiivselt analüüsida. Ja teen seda kõigile arusaadava näite najal.

Nimelt pani Hansapank mõned päevad tagasi välja uue netipanga. Paralleelselt jäi aga ka vana üles. See on suurepärane võimalus võrdlevaks analüüsiks.

Üks kriteerium netipanga puhul on, kui kiiresti ja mugavalt on võimalik juurde pääseda sageli kasutatavatele funktsioonidele. Nende puhul jätab inimene tihti meelde, kuhu, miks ja mida klikkida, ja ei pea iga kord vaevama oma pead süsteemi kasutama õppimisega.

Selliste süsteemide analüüsiks kasutatakse meetodit nimega Keystroke-Level Model. Tegu on suhteliselt ränga teadusega, mida ma siin ei hakka ümber kirjutama. Kui tahate, lugege wikipediast lähemalt või küsige, mis teadusartikleid peaks lugema, ma võin anda :) aga lühidalt kokku võttes võimaldab KLM analüüsida, et kui meil on mingi konkreetne arvutisüsteem (näiteks veebisait) ja inimene tahab seal jõuda konkreetse eesmärgini konkreetsete sammude kaudu, et kui kaua selleks aega kulub. See mudel võtab arvesse kognitiivseid protsesse, mis inimese peas näiteks ekraanil teksti nägemiseks toimuvad, ja käe liikumist hiire ja klaviatuuri vahel ning muid CPM parameetreid (C = Cognitive, P = Perceptual, M = Motor).

Kõlab suht keeruliselt ja vanasti oli KLM teostamine suhteliselt keeruline. Selleks pidi olema tõsine teadusekspert ja Excelis sadu ridu psühholoogilisi parameetereid liitma ja lahutama. Aga nüüd on olemas tööriistad, näiteks CogTool, mis võimaldavad KLM-mudeleid suhteliselt lihtsalt teha ja analüüsida.

Mul oli täna tuju lihtsalt teha üks KLM, et meelde tuletada, kuidas see käis :) ja niisiis püstitasin järgmise küsimuse: “Kas Hansa uues netipangas on Macil Safarit kasutades sisselogimata olekust ID-kaardiga sisse logides siseriiklike maksete vormini jõudmine kiirem kui vanas?” Lühidalt kokku võttes võib öelda, et jah, on, ja täpsemalt öeldes parimal juhul kuni 21% kiirem – uues 14.958 sekundit ja vanas 18.994 sekundit :) Ekraanipilt näeb välja selline:

Lühidalt öeldes on veergudes kolm kujundust: vana, uus esmakordses vaates, ja uus juhul, kui oled juba korra ID-kaardiga sisse loginud. Viimasel juhul jäetakse meelde, et eelistad ID-kaarti, ja see säästab ühe kliki. Ja uute kujunduste puhul on kaks varianti, sest igapäevapanganduse lehelt saab jõuda maksete leheni nii vasakut menüüd kui paremat otseteed kasutades. Aga nagu näha, siis suurt ajavahet neil pole.

Loe edasi, et näha, kuidas selle värgi tegemine CogToolis välja näeb.

Niisiis CogToolis ma algul tekitan kolm kujundust. Siin on näha, milliseid vaateid kasutaja iga disaini puhul läbib. Vastavalt siis “vana”, “uus” ja “uus, vaikimisi ID”.

Siit tuleb juba välja üks väike paradoks. Nimelt uues disainis on rohkem ekraane, mida kasutaja läbima peab, aga ometigi teeb ta seda kiiremini. Milles asi? Nimelt on vanas disainis mõnel ekraanil (nt esimesel) rohkem widgeteid, mida kasutaja peab “läbima”. Samuti on nupud väiksemad, mis samuti liikumist aeglustab.

Niisiis CogToolis laadisin lihtsalt ekraanipildid sisse, defineerisin igaühe peal widgetid ja nende tüübid, ja vaadete vahelised liikumised.

Järgmine samm on kasutaja tegevuste sisestamine. Peamiselt on siin tegu tekstiväljadele teksti sisestamisega või hiireklikkidega linkidel ja nuppudel, mis järgmisesse vaatesse edasi viivad. Tulemuseks on paremas aknas olev “skript”, mis näitab ära kõik kasutaja tegevused. Taustal on nende igaühe kohta teada ka aeg, mis selleks kulub, ja ajad liidetakse kokku ning saadaksegi lõpptulemus.

Ja kokkuvõttes võib niisiis suht suure kindlusega väita, et tõepoolest, puhtalt kasutaja efektiivsuse, klikkide arvu ja kiiruse jms vaatenurgast on uues Hansa netipangast ID-kaardiga sisselogimisel siseriiklike maksete vormini jõudmine kuni 21% kiirem. Aga siin on veel paar olulist aspekti, mida tuleb arvestada.

• Efektiivsus on vaid üks kasutajamugavuse osa. KLM-taoline analüüs jätab kõrvale esmakordse kasutaja ja ja ei vaata süsteemi “õpitavust”. (Seda viimast võib teha näiteks Cognitive Walkthrough abil.) Seega, puhtalt KLM-i tulemustele ei maksa kunagi toetuda, kui üritatakse midagi süsteemi kasutajamugavuse kohta väita.
• Ülaltoodud arvestus eeldab, et serverist tulevad kõik vastused viivituseta. Praktikas võib iga lehe laadimisel muidugi olla oluline viide. Kuna puhtalt ekraanipiltide põhjal seda mõõta ei saa, on CogToolis võimalus sobivatesse kohtadesse ise “tambovi konstante” sisestada.
• Siseriiklike maksete vormini jõudmine on ainult üks tegevus, mida kasutajad netipangas teostavad. Aga see tundus olevat piisavalt väike, et seda sellisel kujul oma lõbuks analüüsida :)
• Kogu see lugu võib tunduda natuke segane ja oleks palju arusaadavam screencasti kujul. Mine tea, äkki kunagi võtan ette mõne sellise teha.

Ahjah, kui keegi tahab ise vaadata, kuidas CogToolis asi välja näeb, siis CogTooli saab siit, ja siin on minu tehtud fail.