IKEA saaga vol 2: kuidas asjad koju kohale jõuavad või ei jõua

September 07, 2008

IKEA saaga esimest osa lugedes võiks ju arvata, et kogu selle kliendivaenuliku protsessi mõte on tagada, et mööbel täies komplektsuses ilusti koju tuleks? Tuhkagi :)

Eelmine kord, kui seal käisin, ostsin rohkem asju, tükki umbes 18 või nii. Stiilis et 2 tooli, lauaplaat ja 4 lauajalga, 2 lampi, 2 vaipa jne. Ja tellisin ka kojutarne ja tegin kogu järjekorrasaaga läbi nii nagu seal kirjeldatud.

Tarneaeg oli ühel õhtul 6 ja 10 vahel. Iseenesest ju tore, et kell 5 ei kuku pastakas käest inimestel, vaid ka hilja õhtul töötatakse. Ja tõepoolest, kuskil 8 tuuris heliseski telefon, et tere, meie oleme mööblimehed ja oleme siin all. Läksin ja vaatasin, kuidas nad mu kola autost kärusse laadisid. Aga kui kõik värk oli maha laaditud, tekkis mul kahtlus, et kõik ei ole õige. Nimelt olin oma teada ostnud kaks vaipa, aga seal oli ainult üks.

“Mehed, mis siin sünnib,” küsisin. “Kus teine vaip on?” Aga nemad ei teadnud siiralt asjast midagi ja näitasid, et vaata, autos seda vaipa pole. Ja et meie pidime sulle tooma 18 asja ja siin ongi täpselt 18, nii et kõik klapib. Ja kui on midagi valesti, siis hiljem klaarid teenindusega.

No hea küll, mõtlesin. Toodagu siis vähemalt olemasolevad asjad korterisse ära. See osa läks libedalt, käruga sõitsime maja tagauksest (kus on ilma trepita kallak, sest eesuksest tuleb trepist tulla) lifti juurde. Liftid on siin majas mõnusad suured, mahub kõik vajalik ära. Laadisime korteris asjad maha ja jätsime head aega. Ja kõik oleks vist olnud korras, välja arvatud see, et üks vaip puudu oli.

Kui olin poistel minna lasknud, hakkasin oma mööblikuhja inspekteerima. Selgus, et puuduolev vaip on tõepoolest puudu, aga see polnud ainus probleem. Nimelt oli puudu ka üks laualamp. Selle eest aga oli toodud mingisugune kummut, mis päris kindlasti minu oma ei olnud. Ja paki peal olev aadressikleepekas, mis teiste pakkide puhul näitas minu nime, oli selle kummuti puhul hoopis kellegi teise aadressiga.

Seega olid mul puudu üks laualamp ja üks vaip, aga selle eest oli üle üks kummut. Pidasin parajasti sõjaplaani, kuidas ja millal ma kogu seda imelugu IKEA klienditeenindusele seletan, kui uuesti helises telefon. “Tere, oleme jälle need mööblimehed. Palume väga vabandust, aga äkki saad kontrollida, kas sul on seal üks asi üle? Samuti peaks sul vist üks lamp puudu olema, mis meil siin on… tuleme kohe tagasi, toome sulle lambi ära ja viime vale kummuti minema.”

Näe, kui tore, mõtlesin. Kaks kolmandikku mööblisegadusest jalamaid lahendatud. Tulidki poisid varsti tagasi, tõid mulle oodatud lambi ja viisid kummuti minema.

Puuduolev vaip ei andnud ikkagi rahu, aga selleks õhtuks olin ma liialt ära väsinud, et asjaga edasi tegeleda. Järgmisel hommikul võtsin ette kõik paberid ja hakkasin ostutšekki kõrvutama mulle toodud asjadega, enne kui teenindusele helistada ja oma õigust nõuda. Ja selgus hoopis huvitav lugu. Nimelt ostutšeki andmetel polnud mul seda vaipa kunagi olnudki. Ehk siis mul oli kärus kaks vaipa, aga kassas maksin ainult ühe eest ja jalutasin maksmata vaibaga välja nagu õige mees kunagi. Ja kuna vaip paberitest puudu oli, siis mulle seda loomulikult koju ka ei toodud. Aga oleks mul oma auto olnud, oleksin tasuta vaibaga minema jalutanud. Nüüd pidin ta lihtsalt hiljem järgmisel käigul uuesti ostma.

Nii et segadust kui palju, ja segane klienditeeninduse süsteem tagab selle, et kaupade liikumisel on juhuslikkust rohkem kui tarvis. :)