Geeniprojektide turundusest

October 27, 2008

Eilses AK-s oli lugu geenivaramust, kus kutsuti inimesi jätkuvalt liituma. Loodetud 100 000-ni on veel tükk maad minna. Vaatasin siis uudisest ja nende saidilt, mis konkreetset kasu mina liitumisest saaks. Jutt on väga abstraktne: et kunagi tulevikus võibolla muutub meditsiin paremaks ja saab hakata täppisravimeid kasutama. Aga et ma täna kohe praegu midagi sellest saaks, seda ei ole. Ainus reklaamitud tänane väärtus on täpne tervisekaart, mis liitumise käigus ära täidetakse, aga see ei ole eriti geenindusega seotud.

Antagu mulle andeks mõningane küünilisus, aga inimestel on tänapäeval küüned väga enda poole. Maailmaparanduslikust aspektist selliste projektidega liitumine on kindlasti paljudele argument, aga teistele võib sellest väheks jääda.

Toon siia kõrvale võrdluseks kaks geeniprojekti: ka geenivaramu saidilt viidatud 23andme.com ja National Geographicu Genographic. Esimene lubab koostada geenide põhjal isikliku tervisekaardi, teine aga näitab geenide põhjal väga kaugete esivanemate põlvnemist. Ja mõlemad teevad kokkuvõttes sama mis Eesti Geenivaramu ehk korjavad kokku geeniandmebaasi. Aga mõlemad pakuvad ka inimesele kohe ja täna väärtust, ja võtavad ka inimeselt raha teenuste eest.

Ei tea, kas geenivaramu on ka midagi sarnast kaalunud? Ehk siis näiteks põhiteenus oleks sama mis täna ehk tasuta ja vastu ei saa midagi, aga oleks mingi tasuline lisatoode, mille kaudu ma saaks enda geenide kohta ka midagi reaalset teada? Inimeste uudishimu enda kohta midagi uut teada saada on üsna piiramatu ressurss ja seda võiks siin ju ära kasutada.