Central Parkis jalutamas

November 24, 2008

Vaatan uudistest, et Eestis on praegu hirmus lumetorm. New Yorgis pole asi veel nii hull, kuigi talv on ka siia jõudmas. Päevane temperatuur kõigub 0 C ümber.

Sel laupäeval mul erilisi plaane polnud, aga tundsin, et kui päev otsa kodus istun, lähen peast päris lolliks. Seega läksin hoopis Central Parki jalutama, mille põhjaots on siit ainult paari bussi/metroopeatuse kaugusel.

Central Parki kesk- ja lõunaosa on natuke “tsiviliseeritud” ja lamedam. Aga põhjaosa kisub kohati päris metsikuks, kuigi ka see pole “päris”. (Kogu Central Park on 19. sajandil kunstlikult loodud enamvähem mädasoo tüüpi maastiku asemele.) Päris heas mõttes kummaline on suure linna keskel käia üsna metsikus metsa/pargi moodi ruumis, mida ainult kohati teed ja valgusfoorid katkestavad.

Leia pildilt orav.

Huvitavaid maastikukujunduse elemente – ojake vuliseb väikesest kosest alla, ja mingi kivisild.

Ühes kohas oli ka liuväli, kus külmast ilmast hoolimata (või just selle tõttu?) oli palju rahvast uisutamas. Tagumisel väljakul mängisid hokipoisid hokit.

Nägin ka selle talve esimest lund. Ei olnud küll päris õige, vaid lihtsalt mingi lumesodi, ilmselt järvest kuidagi kokku lükatud või nii, aga ikkagi.

Selle sildi juures meeldis mulle see tekstirida pargi reeglitest, mida lähemalt vaadates võib näha:

Passive activities, such as reading, relaxing, sunbathing, and daydreaming, are also encouraged.

Ehk siis New Yorgi linn soodustab ametlikult “daydreamingut” (mis see eesti keeles on? päevavargus?) oma parkides :)

Ühes kohas oli mingi botaanikaaia moodi sektsioon.

Omamoodi sümpaatne on, et neile meeldib siin kõiki asju kellegi järgi nimetada. Näiteks parki saad osta kellelegi lähedasele “mälestuspingi”.

Üks purskkaev küll enam ei töötanud, aga ikkagi oli väga uhkelt ära jäätunud.

Kokkuvõttes mõjus pargis ja looduses (mis siis, et kunstlikult loodud, aga puulehed maas ja oravad olid ikkagi päris) käimine mõistusele ja tervisele igati kosutavalt :)