Vene != nõukogude

May 13, 2007

Kurat, küll on hea lugeda, kui keegi targem kinnitab minu varasemaid mõtteid. Tuleb tunnistada, et “nõukogude” ja “vene” ei ole üks ja sama. Nii Eestis (mis on realistlik) kui Venemaal (mis ei ole realistlik) elavad venelased peaks tegema selge vahe nõukogude minevikuga ja mitte pidama end nõukogude kuritegude eest vastutavaks. Kõik olid ühtmoodi kuritegeliku režiimi ohvrid. Aga praegune Venemaa ja selle (meedia)valede uskujad vajuvad järjest sügavamale mädasohu, kui ühest küljest üritavad end lihtinimestena ja rahvana panna ohvri positsiooni, nagu Kadri Liik oma jutu alguses kirjeldab, ja teisest küljest ehitades oma praegust identiteeti üles just selle kuritegeliku režiimi väidetavale endisele suurusele ja särale (ei oska siin leida “former glory” paremat eestikeelset vastet). Seni, kuni selline moraalne kahemõttelisus ja pudru ja kapsad jätkub, läheb inimese identiteedikriis ja ajaloo tajumine järjest hullemaks ja segasemaks ja lõpuks ei saa vaene venelane enam üldse aru, kes ja miks ta on ja kuhu läheb.

Aga tahaks kivi visata ka Eesti “kvaliteet”ajakirjanduse pihta. Nimelt tänane sellesama Postimehe juhtkiri tegeleb minu meelest varjamatult vaenu õhutamisega. Kust tuleb see vaade, et eestlased ja venelased Eestis on aprilli sündmuste tagajärjel esiteks omavahel rahvuse sees ühtsed ja teiseks rahvuste vahel lõhestatud? Kustkohast, seltsimehed?? Või nagu Eestis on tänapäeval kombeks öelda, MISMÕTTES?????? Ainus tõsiseltvõetav uurimus, millest ma olen viimasel ajal sel teemal kuulnud, on eestlaste ja venelaste hinnang Ansipi tegevusele seoses pronkssõduri eemaldamisega. Aga on väga-väga suur vahe, kas antakse isiklikku hinnangut ainult ühe poliitiku tegevusele konkreetsel perioodil, või ekstrapoleeritakse sellest kohe välja mingi üldisem ja pikaajalisem ja sügavam rahvustevaheline vaen. No ei ole seda. Postimees demonstreerib ainult seda, et toimetuse sees on neil mingi rahvusprobleem.

Ma ise töötan samas kontoris vene inimestega. Me ei ole jõudnud nendega hetkepoliitikat pulkadeni läbi arutada. Ei tea, kas kunagi teemegi seda. Ma tean, et mõned neist mõnes küsimuses mõtlevad teistmoodi kui mina. Kindlasti pole nad taustalt ühtne grupp – mõned on eluaeg Eestis elanud, mõned tulnud läänest tagasi nt peale õppimist, mõned Venemaalt. Aga kõige tähtsam minu jaoks on, et me töötame rahulikult koos, ajame sama asja, naerame samade lollide naljade üle. Ma ei usu elu sees, et mõni neist linnas laamendamas käib või tahaks seda teha. Seega sellised vaenu õhutamised või väited sügavatest lõhedest peaksid küll olema natuke tõsisemate faktidega tõendatud.

Seltsimehed, paluks ajakirjanduses lähiajal neil teemadel vähem juhtkirju ja rohkem sisulisi artikleid reaalsete inimestega. Arvamuse avaldamine las jääb praeguseks Kadri Liigi kaliibriga inimestele, kes teemat ka tegelikult valdavad.