Terrori värvid

November 23, 2004

Margus Leivo tahab Eestile USA-ga sarnast terroriohtude värvidega kodeerimise süsteemi. Sellisel kujul väljaöelduna üsna rumal mõte. Iseenesest on ohtude teadvustamine rahvale küll OK, aga USA värvikoodidega süsteem on sellisel kujul väga ebaõnnestunud. Miks, võib lugeda Bruce Schneieri kirjutistest siit ja siit. Schneierit ei tasu muidugi piiramatult ülistada ja mõnes teises küsimuses on tema arvamused liiga naiivsed ja USA-kesksed, aga terrorivärvide koha pealt on ta asjale üsna õigesti pihta saanud.

Teema siis sama nagu muinasjutus “The boy who cried wolf” (mis selle eestikeelne pealkiri on?) - kui liiga palju rahvast “hoiatada” ja samas mitte anda inimestele konkreetseid instruktsioone tegutsemiseks, siis uinutab see tähelepanu ja hilisemad olulised hoiatused jäävad tähelepanuta. Nagu Schneier märgib, pole Euroopa riikides ja samuti terroriga väga tuttavas Iisraelis mingit sellist süsteemi.

Nii et kulla siseministeerium, kui te teete mingi kodeerimise süsteemi, siis palun ka konkreetseid instruktsioone inimestele ja firmadele, mida häiretaseme muutumisel teha tuleb. “Olla tähelepanelik” ja “Olla veel rohkem tähelepanelik” ei kvalifitseeru. Või kui ei suudeta selliseid instruktsioone anda, siis on kogu süsteem mõttetu ja kahjulik ja tuleks pigem ära jätta või millegi mõistlikumaga asendada.