Takistid, LED-id ja mäe otsas olevad hambaarstid

Feb 09, 2008

Täna on kaks lugu.

Esimene lugu räägib meie "vidinate" ehitamise kursusest, kus asi jõudis eelmisel nädalal lõpuks nii kaugele, et saime oma komponendid kätte ja sai hakata vidinaid kokku tinutama. Eelmise laupäeva õhtu veetsingi siis elektroonikalaboris tinutades, kaaslasteks üle linna tuntud peoloomad Jootekolb, LED, Takisti ja Kondensaator. Peotäiest komponentidest komponeerisin siis sellise aparaadi kokku, nagu all piltidelt näha. See pole küll minu oma, aga minu oma näeb samasugune välja. Juhendit ja lähemat infot saab siit saidilt lugeda.

boarduino1.jpg

boarduino2.jpg

Umbes poole jootmise peal tuli juhendis koht, kus tuli kogu kupatusele patarei külge ühendada ja vaadata, kas tuluke läheb põlema. Oi mul oli hea meel, kui läks :) kui ma viimati midagi kokku tinutasin, oli rohkem kui kümme aastat tagasi põhi- või keskkoolis. Aga mulle on alati meeldinud igasugu vidinaid ehitada ja nüüd siis istusingi vabatahtlikult laupäeva õhtul seal laboris. Pole välistatud, et kui asjad oleks elus teisiti läinud, oleksin praegu ehk hoopis elektroonikainsener. Aga nüüd saan selle värgiga kooli käigus tegeleda.

No ja kui värk on juba kokku tinutatud, siis läheb asi huvitavamaks. Nimelt kogu selle värgi, mille nimi on Arduino, näol on tegemist miniarvutiga, millel on protsessor, sisendid ja väljundid. Ja Arduino saab paigaldada selle valge asja sisse, mis on ühel pildil näha ja mille nimi on "solderless breadboard", sorri ma ei tea, mis see eesti keeles on. Aga see on siis selline aukudega alus, kuhu saab paigaldada Arduino, ja Arduino sisenditest ja väljunditest jooksevad siis "rajad", kuhu saab ühendada ükskõik mis muid komponente, näiteks LED-e, sensoreid, mootoreid või tont teab veel mida. Järgmistes loengutes õpimegi siis, mida selle kupatusega teha saab. Praegu tegin lihtsaid eksperimente, ühendades väljundisse lihtsalt takisti ja LED-i ja pannes neid vilkuma. Ja koodi saab arvutis valmis kirjutada ja USB-kaabli kaudu Arduinosse sisse laadida, mida see siis rõõmsalt jooksutab. 16KB on kiibi peal ruumi -- vist koodi ja andmete jaoks kokku.

Näiteks lihtne programmijupp kahe LED-i vastastikku vilgutamiseks on midagi sellist. Kes on elus Javat või PHP-d kirjutanud, C-st rääkimata, neile peaks loetav olema.

const int ledPin1 = 13;                // LED connected to digital pin 13
const int ledPin2 = 12;

void setup()                    // run once, when the sketch starts
{
  pinMode(ledPin1, OUTPUT);      // sets the digital pin as output
  pinMode(ledPin2, OUTPUT);
}

void loop()                     // run over and over again
{
  digitalWrite(ledPin1, HIGH);   // sets the LED on
  digitalWrite(ledPin2, LOW);
  delay(500);                  // waits for 500ms
  digitalWrite(ledPin1, LOW);    // sets the LED off
  digitalWrite(ledPin2, HIGH);
  delay(250);                  // waits for 250ms  
}

Teine lugu räägib hambaarstidest. Varem kirjutasin, kuidas meil on kaheksa kuu pikkune projekt Pittsburghi ülikooli stomatoloogia-informaatika tegelastega. Tegelikult kaks väga lahedat kuju -- üks on Saksamaalt tulnud professor (aga selline nooremapoolne ja laheda olemisega, mitte mingi jube vana kuivik, nagu võiks oletada :) ), ja teine on tema Indiast tulnud PhD õpilane.

Ja siia panen mõned meeleolupildid kohast, kus see Pittsburghi ülikooli meditsiinilinnak asub. Tegelikult on neid linnakuid palju, aga Oaklandi oma (kus lähedal ka minu ülikool on) on vist kõige suurem. Mitu kvartalit jube kolakaid suuri haiglaid, parklaid ja muud juurdekuuluvat. Ja nagu piltidelt näha, siis kogu see kupatus asub ka suhteliselt ränga mäe külje peal ja see hambaarstide värk on seal mäe otsas, aga meie CMU tiim tuleb altpoolt. Nii et peab kord nädalas või kahe nädala tagant kõrgele mäkke ronima :)

Meie koolist on sinna umbes pool tundi jalutada. Kevade-suve poole käime kindlasti rohkem jala, aga täna oli suht kehv ilm ja meil oli kiire ka, seega sõitsime bussiga.

P2080008.JPG

P2080011.JPG

P2080016.JPG

P2080018.JPG

P2080021.JPG

P2080024.JPG

P2080026.JPG

P2080029.JPG

P2080032.JPG

Järgmisel pildil on väiksem maja, kus siis hambaravi ja ka stomatoloogia-informaatika osakond asuvad ja mis on päris mäe otsas ja kuhu me tulemegi.

P2080031.JPG

Ja nagu siit näha, siis just Pittsburghi ülikoolis töötas Jonas Salk 1950ndatel välja lastehalvatuse vastase vaktsiini.

P2080034.JPG