Minu arvutitest ja e-mailidest

Nov 16, 2010

Mart küsib:

Kuidas sa hoiad ja struktureerid oma eelmiste arvutite sisusi?

Üritasin alustuseks mõelda, palju mul on arvuteid olnud. Täpset arvu ei viitsi välja arvutada, aga arvan, et viimase 10 aasta jooksul umbes 10 tükki on üsna õige suurusjärk. Mitte et ma tingimata igal aastal arvutit vahetaks, vaid tihti on ka paar-kolm tükki (nt tööandja oma ja isiklik) paralleelselt kasutuses. Hetkel näiteks 3 tükki: töö iMac, kodu iMac, ja kodu Macbook. iPad ja iPhone veel lisaks. Seega igasugu migreerimine-hoidmine-säilitamine on üsna tuttav teema.

Vanasti oli uue arvuti saamine ja seadistamine kõva nädalavahetuse projekt. Eriti, kui elasin rohkem Windowsi all, oli mingi kohutavalt keeruline struktuur C-kettal, kus kõik failid oma käe järgi ära paigaldatud, ja mida siis keeruline kopeerida oli, eriti veel, kui mälupulki ega väliseid kõvakettaid ei olnud. Alati pidi meelde tuletama, kus miski on, ja oli oht, et ununeb ära õige asi õigesse kohta kopeerida ja tuleb kõik jälle nullist seadistada.

Mingil hetkel sain aru, et enamik asju vanas arvutis on tegelikult sodi, mida vaja pole, või standardsed programmid, mille saab alati nullist uuesti paigaldada. Ja et tõeliselt olulisi faile ja dokumente on üsna vähe. Minu puhul näiteks koolitööd ja vana muusika ja pildid ja vanade projektidega seotu. Ja tänapäeval on kõik see võimalik välise kõvaketta abil ära kopeerida ja uude arvutisse toimetada ja seejärel vana arvuti tühjaks teha. Praegu näiteks on uue iMaci kettanurgas mõnedkümned gigad vanade arvutite sisu. Niisama neid ei loe ega ei surfa, pigem siis, kui tekib küsimus nt mingi konkreetse vana projekti kohta.

Tänapäeval on asi hoopis lihtne. MobileMe ja Dropboxi koostöös oli nii, et kui uue arvuti sisse lülitasin, wifiga ära ühendasin ja passwordid sisse lõin, imeti võrgust automaatselt vajalikud failid ja seadistused kohale, nii et uus arvuti oli automaatselt juba minu käe järgi ära seadistatud.

Mitme aasta kõik (isiklikud) e-mailid on sul alles?

Praegu kasutan Gmaili. Selle üks põhjus on ka, et ta hoiab oma kõhus kogu vana sisu alles. Vaatasin, et kõige vanem Gmail on mul aastast 2005 ja kokku on 18 tuhat kirja. Aga enne seda on veel umbes 10 aastat emaile, mis on tõesti vasakule läinud, olid mingites vanades arvutites ja jäid ümber tõstmata. Ei saa öelda, et väga kahju oleks, sest niisama vanu emaile ei loe, pigem jällegi siis, kui tekib mingi küsimus, et “selle inimesega sai kunagi seda asja kirjutatud, kuidas see oli.” Gmaili eelis on, et ta suudab kõigi nende tuhandete mailide seast ühe sõna põhjal vajaliku asja üles otsida.

Enne e–maili oli veel selline ürgaegne asi nagu Fidonet, kus ma olin vist alates 1994 või nii, see on kah kõik ajaloo hämarustesse jäänud.

Isiklikke e–maile saadan praegu üsna vähe, aga sama vähe käin Facebookis hängimas. Twitter pigem on minu jaoks põhiline hängimise koht praegu, seda seetõttu, et seal on pikkuse piirang ees ja keegi ei saa midagi heietada. Ka e-mailide kohta kindlasti võib öelda seda, et kui mulle vanasti meeldis neid kilomeetripikkusena kirjutada, siis hiljem olen aru saanud, et lühidus on väärtus ja sama sisu tuleb võimalikult lühidalt ära toimetada ja pakendada. Pikema heietuse jaoks on blogid ja muud kohad.

Kuskile kettanurka jätsin alles hulga Skype-vestlusi sellest ajast, kui seda algaegadel ehitasime, see peaks üsna põnev materjal olema, aga pole kordagi vaatamas käinud.

Milline on olnud sinu elu kõige suurem ja kõige sotsiaalsem andmete/info/kõvaketta hävimine?

Ptüi-ptüi-ptüi, õnneks pole olnud. Esimene ja viimane totaalne viiruserünnak oli umbes 1995, kus jumal teab millise flopikettaga saadud viirus kogu 20MB kõvaketta sisu ära hävitas. Peale seda pole õnneks olnud. Viimastest aegadest on olnud küll nii, et kirjutad pikemat teksti, salvestada ei viitsi ja siis äkki paneb programm pange ja näiteks paar tundi teksti hävib ära. Aga siis on selline huvitav nähtus, et kuna mälus tegelikult on kõik läbi mõeldud ja alles värske, siis saab paari minutiga uuesti kirjutada asja, mis enne tund aega võttis, ja vaat et pareminigi.

Tänapäeval aitab andmete hävimise vastu see, et tasub kõike võrgus/pilves hoida. Gmail on väga hea näide. Saab korraga mitut arvutit kasutada ja uude arvutisse pole vaja eraldi midagi ümber tõsta.