Minu apple.spot.ee intervjuu

November 29, 2010

Eesti Macisait apple.spot.ee tegi minuga intervjuu, kus arutame switchimise, disaini ja iOSi teemadel. Näed ka riist- ja tarkvara, mida igapäevaselt kasutan. Siinkohal on ainult tekst, mõned pildid olid ka, mille jaoks vaata apple.spot.ee varianti.

Millal ja milline oli sinu esimene kokkupuude Maciga?

Kuskil 1990-nde keskel käisin põhikoolis, kus meil oli raamatukogus tore habemega raamatukoguhoidja, kellega ma sõbraks sain ja kellel oli mingitel asjaoludel Mac. Ei mäleta täpselt, mis mudel, aga selline, et horisontaalne desktop ja peal CRT-monitor. See oli aeg, kus flopikettad ruulisid ja internet hakkas vaikselt saabuma. Vist sellesama Maci peal käisin ka esimest korda Wiredi veebis, siis muidugi tekstipõhiselt Lynx-brauseriga, ja sain aru, et midagi suurt hakkab varsti juhtuma.

Kaua võttis aega, kui hakkasid Mac’e ise reaalselt kasutama?

Peale eelnimetatud põhikoolijuhtumit läks mööda umbes kümme aastat, kus mul Maciga isiklikku kokkupuudet polnud. Selle aja jooksul tuli välja iPod ja Apple pöördus languselt tõusule, aga ma ei osanud neist midagi ära arvata, DOS ja Windows harjusid kuidagi kätte ära ja ma ei näinud erilist põhjust vahetamiseks. Skype’is veetsin pisut aega ka Linuxiga, kuna üks minu töö oli Skype’i Linuxiversiooni arenduse juhtimine, seega tahtsin ka näha, mida Linux endast igapäevase desktop-süsteemina kujutab. Sain oma asjad tehtud, aga sõbraks temaga eriti ei saanud.

Mis oli põhjuseks hakata Maci igapäevaselt kasutama?

Töötasin Skype’i disainitiimiga väga lähedaselt ja nad tegid mulle iga päev selgeks, et Windows on halb valik ja ma peaksin Maci proovima. Seega minu puhul oli kindlasti tõukavaks asjaoluks kolleegide/sõprade surve. Kuskil 2006. aasta sügisel otsustasin lihtsalt minna üle Windowsilt Macile ja switchisin ära. Kaks nädalat oli harjumatu, aga peale seda pole näinud põhjust tagasi vaadata.

Kas oskad võrrelda disainimist Maci ja PC peal?

Disainil on mitmeid eri alaliike. Kui me räägime graafilisest ja visuaalsest disainist, siis nii Maci kui PC peal on tänapäeval põhiline tööriist Adobe CS-seeria, mille suunas olen kuulnud sajatusi ühtviisi palju nii Maci kui PC kasutajatelt. Kuna ta on turuliider, siis lihtsalt tuleb teda kasutada, aga ta pole päris “native” kummalgi platvormil ja on tohutult mingeid kiikse, millega tuleb arvestada. Näiteks on mulle mõistetamatu, miks mitmete aastate jooksul pole suudetud Fireworksi ja Photoshopi paljusid omadusi ära ühildada ja nad oleks justkui kaks eri universumi.

Minu igapäevatöö on interaktsioonidisain ja prototüüpimine, mis tähendab, et ma mõtlen välja tootekontseptsioone ja teostan neid eri tehnoloogiatel, nt veeb ja iOS. Nende osas tunnen ennast Macil väga hästi eelkõige seetõttu, et väga palju veebiga seotud tarkvara on arendatud ja optimeeritud just Unixilaadsetel platvormidel, kuhu ka Mac kuulub, ja seetõttu töötab väga palju tõsiseid veebiarendajaid Macis või Linuxis, aga Windowsil pole selleks vajalikku tarkvara üldse saadaval või saab selle käima ainult läbi suurema jauramise. Mobiiliarendus on täiendav argument Maci kasuks—iOSi arenduseks on OS X ainus võimalik opsüsteem ja ka Androidiks vajalik Eclipse käib seal väga hästi. Huvitav on näha, kas Microsofti Windows Phone 7 suudab arendajaid tagasi oma Expression-keskkonda meelitada, mis praegu ainult Windowsil töötab, või on nad sunnitud mingi Macipõhise arendussüsteemiga välja tulema.

Mis tarkvara kasutad disainimiseks?

Seletan alustuseks, milles minu töö seisneb. Igapäevaselt töötan interaktsioonidisaineri, prototüüpija ja veebidisainerina. Minu ülesanne on tootekontseptsioon välja töötada ja paika loksutada, koos graafiliste disaineritega selle visuaalne pool toota ja seejärel inseneridele üle anda. Vabal ajal tegutsen veebihäkkeri ja mobiiliarendajana.

Selles kõiges aitavad mind…

Veebi ja süsteemi infrastruktuur ja andmebaasid: homebrew, git, svn, nginx, python, Redis, mysql, Tornado.

Interaktsioonidisain: Balsamiq Mockups, Omnigraffle, Catalyst.

Visuaalne tootmine: Adobe CS5, peamiselt Photoshop ja Fireworks, natuke ka Illustrator, Skitch.

Pikslite jahtimine: DigitalColor Meter+Free Ruler+CtrlZoom (screen zoom) (olles OS X seadetes eelnevalt “smooth images” maha keeranud, et pikslitele antialiast ei tehtaks) = tappev/võitev komplekt ekraanil suvaliste komponentide värvide, pikkuste jms mõõtmiseks.

Koodikirjutamine ja CSS: Textmate, CSSEdit (eriti “groups”, mis võimaldab CSS-klassid mõistlikult folderitesse organiseerida).

iOS arendus: Xcode.

Grupitöö: Dropbox, Skype, Basecamp, Propane (Campfire-chati rakendus OS X jaoks), iChat, Jira, Confluence.

Pikemate mõtiskluste kirjutamine, nagu nt selle intervjuu vastused: OmmWriter.

Brauserid eelistuse järjekorras: Chrome, Safari, Firefox, IE, Opera.

Krüpto, saladuste hoidmine: TrueCrypt

Kas kasutad ka riistvaralisi lisatarvikuid?

Jah, moleskine kaust, pliiats, tahvel ja markerid. Interaktsioonidisaini raskuse põhipunkt pole mitte niivõrd pikslite tootmises, vaid toodete ja omaduste väljamõtlemises, lihvimises ja paikaloksutamises. Kõige tähtsam küsimus on “miks”? Kõige selle juures on abiks nii üksi kui koos kolleegidega paberil ja tahvlil erinevaid variante läbi kritseldada. Selleks ajaks, kui jõuan arvutis millegi tootmiseni, peab peas pilt selle kohta, mida ja miks teeme, juba üsna selge olema.

Kui rääkida arvutiriistvaralistest tarvikutest, siis iPhone, iPad ja Magic Mouse. Ma vihkasin Apple’i Mighty Mouse’i, see oli minu jaoks täiesti mõttetu ja kole riistvara. Liiga kerge plastikust mänguasi, mille rull läks liiga kähku sodi täis ja kõigil minu ümber oli sellega pidev jama. Aga Apple on firma, mis oma tooteid pidevalt edasi arendab, ja üleminek Mighty Mouse’ist Magic Mouse’ile on hea näide. Puutetundlik Magic Mouse nõudis natuke harjumist ja seda tuleb hoida pisut teisiti kui teisi hiiri, aga minu jaoks on see täiesti asendamatu töövahend. Olen kuulnud häid sõnu ka Magic Trackpadi kohta, mille kohta disaineritest kolleegid väidavad, et see on sama täpne kui hiir, milles ma natuke kahtlen, aga samas peaks selle ise siiski ära proovima.

Oled seotud ühe iPhone’i rakenduse arendamisega, mis on su kogemused iPhone’i rakenduse disainimisel?

Keerulisust ma ei oska hinnata, aga erinev on kindlasti. Oma iPhone’i Twitteri rakenduse hobiprojekti Crème alustasin just selleks, et neid erinevusi reaalse töö käigus paremini mõista. Ühest küljest on palju piiratum nii füüsilistelt mõõtmetelt kui riistvara jõudluselt. Ühele ekraanile mahub palju vähem infot, tuleb mõelda, kuidas infot struktureerida ja seostada. Ka Crème’i pole ma väga palju reklaaminud seetõttu, et seal on jõudluse probleeme ja tihti peab inimene rakenduse taga liiga kaua ootama, tahan enne need vead parandada ja siis laiemalt kuulutada.

Teisest küljest on puutetundlik ekraan ja multitouch tohutult võimsam sellest keskkonnast, mis meil on hiire ja klaviatuuri vahendusel. Inimene ei pea konstrueerima keerulist mudelit, kuidas tema sisend nende keeruliste seadmete kaudu arvutisse jõuab. Väga võimas kogemus on, kui olen jälginud tuttavate kahe- ja kolmeaastaseid lapsi iPadiga möllamas. Seal on hulk värvilisi pilte ja ikoone, mis puudutusele reageerivad ja otse ekraani puudutades juhtub midagi. Hiire ja klaviatuuri vahendusel ei oleks see lihtsalt võimalik ja need lapsed ei saaks tehnoloogiat sel viisil kasutada.

Tulevikku vaadates ja uutest sisenditest ja väljunditest mõeldes lisan siia veel hiljutise kogemuse Microsoft Kinectiga. Kes ei tea, mis on Kinect, siis ütlen alustuseks, et Wii avas uue võimaluse mängude maailmas, kus sai lihtsalt puldiga ekraanile sihtida või seda edasi-tagasi vibutada, mitte ei pidanud keerulisi kange sikutama ja nuppe vajutama. Kinect on sellest samm edasi: pole isegi pulti vaja, vaid spetsiaalne seade tuvastab lihtsalt inimese käte ja keha liikumise. Kõiksugu puute- ja liigutustundlikud seadmed on kindlasti suund, kuhu tehnoloogia järgmisena läheb.

Oled töötanud Skype’is - mis sa arvad Skype’i uuest Maci versiooni disainist?

Õppisin kaksteist kuud Carnegie Melloni kasutajadisaini magistriprogrammis ja lülitun siinkohal ümber akadeemiku/targutaja rolli, öeldes, et see, mida inimesed arvavad ja see, mida nad reaalselt teevad ja kasutavad, on kaks erinevat asja. Ma tahan siinkohal Skype’i kiituseks öelda, et nad pole langenud sellesse mugavus/igavustsooni, mis tabab paljusid IT-suurfirmasid, kus uuendused pole lubatud, sest tuleb nii tehnoloogia kui liidese tasemel tagada tagasiühilduvus. Skype’i-suguste programmide puhul, kus on suur hulk kasutajaid, tekitab iga uuendus väga palju müra, aga väga suur osa sellest mürast tuleneb lihtsalt asjaolust, et iga uuendus on harjumatu. Kas tegu on reaalsete probleemidega või harjuvad inimesed peatselt ära ja leiavad, et uus on vanast paremgi, seda on praegu Skype’i uue Maciversiooni kohta veel vara öelda.

Isiklikult proovisin uut Maciversiooni ja läksin vana peale tagasi. Miks? Kaks põhjust.

Esiteks, pikad videokõned ei töötanud korralikult. Kõne algul oli kõik OK, aga lõpupoole hakkas hakkima ja kvaliteet läks alla. See peegeldab ühte tootedisaini olulist põhimõtet, et pole võimalik tootejuhtimist, äripoolt, kasutajatuge, visuaalset disaini ja kõike muud, mis tootesse läheb, üksteisest eraldada. Kasutaja jaoks asi kas “töötab” või “ei tööta.” Kui videokõned minu jaoks ei töötanud, siis minu jaoks oli see piisav põhjus minna tagasi vanale versioonile sõltumata interaktsiooni- ja visuaalsest disainist. Aga eks ma proovin järgmiste versioonidega uuesti.

Teiseks, interaktsioonidisaini osas tehti minu jaoks oluline viga, et ei arvestatud tekstichattide osas visuaalse positsioneerimisega. Inimestel on üldjuhul visuaalne mälu ja nad jätavad meelde, kus nende arvutis miski asub. Seda illustreerib hästi selle video lõpuosa. Vanas Maci Skype’is oli mul võimalik tekstichatte draweris ise organiseerida ja ma teadsin alati, et chat X on kõige ülemine, chat Y on sealt kahe võrra allpool jne. Uues nad hüplevad ringi vastavalt sellele, kes kuhu mida kirjutab, aga see on visuaalse mälu seisukohalt samm tagasi. Siit tuletan kivipallur Jürto stiilis mõttetera kõigile arendajatele: mõelge lihtsalt, kus teie rakenduses mingid asjad asuvad, ja kas see asukoht ajas muutub.

Kui sa saaksid midagi muuta iOS’i/OS X’i juures, siis mis see oleks?

Nende süsteemide disainerid on parimad maailmas ja on pannud väga palju verd, higi ja pisaraid sellesse, et väljaspool seisjatel oleks väga raske midagi uut välja pakkuda. Siiski oskan nimetada kolme valdkonda, kus need süsteemid võiks oluliselt paremad olla.

Esiteks, cloud sync ehk kuidas tagada, et kõigi rakenduste info kõigis seadmetes ja veebis kooskõlas oleks. Praegu ei paku Apple arendajatele selleks ühtegi head võimalust, mõned arendajad on teinud Dropboxipõhiseid lahendusi või veel midagi kummalisemat. iTunesi sünkimine peaks palju parem olema. Et korraga tohib iOS-seadet sünkida ainult ühe arvutiga, on alla igasugust arvestust, istu, kaks. Crème’i arendades leidsin, et parim variant on ehitada täiesti oma süsteem. Kui ma viitsiks selle täistööna ette võtta, korralikult ära pakendada ja seda müüma hakata, on siin täiesti korralik startupi idee, aga pole selleks praegu motivatsiooni ega põhjust leidnud.

Teiseks, teavitused uutest sündmustest. iOSil on selleks “badges, sounds, notifications”, mis on märksa nõrgem Androidi vastavast süsteemist, kus on akna ülemises otsas korralik teavituste riba. Mac OS X-il pole süsteemselt üldse midagi, de facto süsteem on Growl, aga seal puudub võimalus neid teavitusi korralikult manageerida.

Kolmandaks identiteet, mis on kindlasti üks netifirmade järgmiseid lahingutandreid. Miks ma pean igasse rakendusse eraldi sisse logima? Minu iPhone teab ju, mis on minu telefoninumber, nimi ja kogu muu info, mis ma telefonifirmale andnud olen. Mac OS X-i puhul seda infot küll pole, küll aga on MobileMe-identiteet. Kõike seda pole rakenduste arendajatel praegu võimalik mõistlikul viisil kasutada. Võib näha positiivseid arenguid selles suunas, et viimasel ajal on päris paljudesse rakendustesse võimalik “Facebooki” või “Twitteriga” sisse logida ja ei pea uut passwordi tegema. Aga kus on selles pildis Apple ise? Sellest saame veel kindlasti kuulda.

Mille uue ja huvitava kallal sa parasjagu töötad?

Hetkel kulub mu aeg kahele suuremale projektile, põhitööna mint.com ja hobi korras Crème. Mint on tohutult huvitav projekt, sest me teeme seal finantsvallas sama, mida Skype tegi telekomis: minna ärisse, mida peeti igavaks ja kus justkui midagi ei toimunud, ja seda tõsiselt läbi raputada. Crème on hobi, mis areneb aeglaselt, aga järjekindlalt, ja mille vallas ma katsetan läbi erinevaid disaini- ja tehnoloogiapiiranguid, nagu näiteks eelnevalt mainitud cloud sync.

Mis iPhone’i/Maci rakendusi julged sa teistele disaineritele soovitada?

Lugesin suure hulga juba eelnevalt üles. Neile lisaks ütlen riistvara osas, et mind on alati väga häirinud, kui arvuti ei suuda minuga sammu pidada, aga suur samm selles osas edasi on SSD. Mul on tööl ja kodus kaks ühesugust iMaci, millest ühel on SSD ja teisel pole, ja SSD-ga variant on palju kiirem. Kui on järgmine arvutiost ees, siis sõltumata platvormist kaalu kindlasti SSD varianti.

Elad parasjagu USAs, kas otsus seal elada on seotud oma oskuste ärakasutamise sooviga?

USAsse tulin hariduse omandamiseks, sest ei Eestis ega Euroopas pole maailma tipptasemel tehnoloogiaharidust võimalik saada. Disaini osas on küll olukord muutunud, nt Itaalias, Hollandis, Rootsis ja mujal on disainiülikoolid heas olukorras, aga USA koolid on siiani suutnud end teistest paremini turundada.

Praegune töö USAs on mõnes mõttes hariduse jätk, tahan töötada maailma tippudega, et neilt töö käigus veel täiendavalt juurde õppida seda, mida koolist ei saa. Siin on ennast pigem raskem realiseerida kui Eestis, oleneb, mis keda motiveerib. Vt http://shrt.st/oss

Kus saab su tegemistel silma peal hoida?

Isiklikud ajaveebid: jaanus.com inglise keeles ja e.jaanus.com eesti keeles. Twitteris @jaanus.