Euroopa IT-agentuur

October 11, 2010

Mis asi see IT-agentuur üldse on, mida Eesti endale saada tahab? Millega ta tegeleb? Nimi on tal ju üsna ebamäärane, nii et selle põhjal võiks ükskõik mida oletada. Näiteks, kas tema töö ka kodanikule igapäevaselt kuidagi välja paistab? Tegeleb ta ehk kuidagi IT igapäevaellu juurutamise, Euroopa konkurentsivõime tõstmise või millegi sellisega?

Siseministeeriumil on täitsa asjalik kokkuvõttev leht, kust saab teada, et agentuuril on väga konkreetne ja piiratud ülesanne. Nimelt tegeleb ta “õiguse, vabaduse ja turvalisuse IT-süsteemide operatiivjuhtimisega.” Teiste sõnadega, Euroopa Liidul on erinevad andmebaasid ja infosüsteemid, millega viisataotlusi, piiriületust, pagulustaotlusi ja muud sellist majandatakse, ja agentuur tegelebki lihtsalt nende andmebaaside jooksutamisega. Seal sisaldub nii jooksev füüsiline majutus kui ka ilmselt mingi osa tarkvaraarendust, hankeid jms.

Selles valguses tundub mulle pisut kummaline see setup, millest on uudistes juttu olnud, et serverid jäävad füüsiliselt Strasbourgi, aga peakorter tuleb Eestisse. Et mingi osa meeskonda jääb ikka kah Strasbourgi? Aga tänapäeval pole kaughaldus midagi ennekuulmatut. On tõesti alati mingid kruvikeerajate, kaablite ja sõrmejäljelugejatega tegelased, kes reaalselt riistvara liigutavad ja seda füüsiliselt turvavad. Aga peale seda, kui vool ja võrguühendus on sisse lülitatud, toimub serverites väga palju haldustööd, mida saab ka distantsilt teha. Vast siis see kompetents tulebki Eestisse.

Edaspidiseks loodan, et Eesti ei ole maha matnud seda plaani, millest ka varem juttu on olnud, et osa serverimajutust võiks ka Eestis olla. Kuskil on öeldud, et serveriparkide jooksutamine võtab tänapäeval juba arvestatava osa maailma energiatarbimisest, mis kulub nii arvutite käigushoidmiseks kui neist tekkiva soojuse jahutamiseks. Klimaatiliselt võiks Eesti ju selleks sobivam olla ka kui lõunas ja soojemas kliimas asuv Strasbourg ja see annaks ka järjekordse tõuke Eesti energiajulgeoleku arendamiseks, miks mitte ka tuumajaama näol. Netiühendus on muidugi ka vajalik, aga täiendavaid kaableid pole eriti keeruline paigaldada. Ja sobivat maapinda on Eestis kah ülejäämisega. See (vaba kasutatav maapind) on luksus, millest paljud riigid ka Euroopas ainult unistada võivad.

Tulles tagasi alguse juurde, siis kodanikule Euroopa IT-agentuuri töö ilmselt kuidagi igapäevaelus peale piiriületuse nähtav ei ole. Eesti võiks sinna süstida oma eesti.ee ja X-tee loogikat, kus kodanikul on ID-kaardi või muude sarnaste seadmete abil otsejuurdepääs oma infole. Kas minu kohta on neis süsteemides midagi kirjas? Minu teada ma praegu seda kuskilt vaadata ei saa. Aga võiks ju. Et ei tekiks Kafka lennujaama sarnast olukorda.