California sõidueksam ja juhiluba

February 07, 2011

Sel nädalal sain kätte oma California juhiloa. Kuigi tulin siia elama juba eelmisel suvel, läks päris palju kuid mööda, enne kui taotlemise ette võtsin.

Juhiluba on USA-s väga oluline dokument ja näitab valitsuse mitmetasandilisust. Ainus riiklik dokument USA-s on pass, mida taotlevad peamiselt need kodanikud, kellel välismaale asja. Lisaks ajavad minusugused välismaalased asju USA KMA-ga, aga ameeriklasi see jällegi ei puuduta. Siseriiklikult on juhiluba sisuliselt (füüsilise) ID-kaardi funktsioonis, aga seda ei anna välja mitte keskvalitsus, vaid osariigid. Pole olemas “USA juhiluba,” vaid on California, New Yorgi, Texase jne juhiload.

Mul oli enne olemas New Yorgi osariigi ID-kaart, mis on sisuliselt juhiluba ilma juhtimisõiguseta, mis antakse neile, kes mingil põhjusel juhiluba ei soovi. Kuna ma New Yorgis autoga ei sõitnud, ei viitsinud varem ka eksamit teha. Aga nüüd Californias on autodega rohkem pistmist ja otsustasin niisiis ikka loa ära teha.

Kord näeb ette, et kui on juba mõne muu osariigi juhiluba olemas, siis saab selle ilma eksamita välja vahetada, aga kui on välismaine juhiluba nagu minul Eesti oma, tuleb teha sõidueksam. Alustuseks võtsin hoopis ühendust mõne kohaliku autokooliga, et üks järeleaitamise-sõidutund teha. Autoga olen ma päris palju mitmel pool maailmas sõitnud, aga eksamil on igal pool oma kiiksud ja arvasin, et sõiduõpetaja aitab need kiiksud selgeks lihvida.

Autokoolist soovitati mulle alustuseks kohe loa taotlus sisse anda ja sõidueksami aeg kokku leppida. Kuna kohalik ARK on üle koormatud, siis sai eksamiaja leppida mitte varasemaks kui nelja nädala pärast. Lootsin küll eelmisel aastal kõik tehtud saada, aga tegelikult jäid järeleaitamistund ja eksam uude aastasse.

ARKi hooned on 1970ndate stiilis arhitektuuriga ilmetud sarad. Rahvast oli palju, aga kuna mul oli eelnevalt taotluse esitamise aeg kokku lepitud, sain järjekorrast mööda minna. Loa taotluse esitamisega kaasnes ka nägemiskontroll, ARKis kohapeal rippusid teeninduslettide taha traditsioonilised silmaarsti tahvlid, kust pidi suuremaid ja väiksemaid tähti ette lugema. Muud tervisekontrolli tavajuhiks pürgimisel ei paista siin olevat. Küll on tõhusam kontroll siis, kui tahad eraldi kommertsjuhiluba, mis lubab ka autojuhina töötada.

Andsin taotluse sisse ja sain paberile trükitud ajutise loa, mis pidi pärisloaks muutuma peale sõidueksamit. Aga enne seda oli mul tund õpetaja Cesariga.

Cesar osutus keskmiseks sõbralikuks latiinovanameheks, kellega me naabruskonnas paar tundi ringi kärutasime ja sõidu käigus maailma asju arutasime. On vist kohalik eripära, et ka tehnoloogias mitte töötavad inimesed on valdkonnaga üsna kursis ja vestluse teemadeks olid näiteks Facebook, Mark Zuckerberg, Apple vs Android jne. Muuhulgas oli Cesar õpetanud Steve Jobsi poega.

Autost eeldasin natuke rohkemat, aga oli mingi äratrööbatud Ford. Põhja all ees- ja tagasildades kolises kogu aeg midagi nii jubedalt, et ma kartsin, et kohe veereb mõni ratas alt ära. Aga õnneks jäi kõik terveks ja agregaadid enamvähem toimisid.

Cesar rääkis ka, et kuna California osariik on tohutus rahahädas ja otsib igalt poolt kokkuhoiuvõimalusi, siis on ka sõidueksam võimalikult kiireks, lihtsaks ja odavaks tehtud. Pidi olema 20 minutit kohalikel teedel kärutamist ja ei sisalda “parallel parkingut” ehk külgboksi parkimist, mis on ainus sõiduelement, mida ma võimalusel vältida eelistan. Aga et see pidi ka osariigi sees erinema ja nt lõuna pool Los Angelese kandis on külgboks siiski olemas. Siinkandis asendab külgboksi aga element, kus pead parema äärekivi ääres peatuma ja suutma sirgelt tagurdada, ilma et vastu äärt läheks.

Sõita ma muidugi oskasin, aga sain siiski selgeks selle, et stoppi tuleb korralikult teha ja ristmikule lähenedes enne parempööret üle õla kiigata, et kui paremale võtta, siis ega ei juhtu seal jalgrattureid olema, keda alla ajada. Ja et ristmikul eesoleva auto taga peatudes tuleb ristmikul piisav vahe jätta.

Sõidueksamil oli eksamineerijaks hiina vanamees, kes küll liikus üsna vaevaliselt ringi, aga õnneks hääldas kõik juhised väga selgelt välja, nii et sain ilusti aru, kuhu peab sõitma ja mida tegema. Eksam ise läks ilusti, ainus viga oli, et ühele valgusfoorile lähenedes ei suutnud ma hinnata, kas peaks sealt läbi kimama või läheb enne punaseks. Ja kui kollase ette lõi, olin läbikimamiseks natuke kaugel ja panin räigelt jõnksutades pidurit. Aga kirja sain 6 väiksemat viga lubatud 15st ja mitte ühtegi suuremat (“dangerous maneuver”, “hitting the curb” vms), mis oleks automaatselt mind loast ilma jätnud.

ARKis jäigi üle veel paberid üle leti sisse anda ja öeldi, et pärisluba saabub postiga koju 6-8 nädalaga. Tegelikult tuli kolme nädalaga.