Boston teisipäeval: ajaloo ja riigivalitsuse radadel

Aug 15, 2008

Teisipäeval võtsime Bostonis ette Freedom Traili ekskursiooni. Freedom Traili mõte on selles, et Bostonis on säilinud hulk Ameerika revolutsiooniga seotud mälestusmärke, sest paljud neist sündmustest 1770ndatel just sealkandis toimusidki. Ja Freedom Trail seob need kõik kokku üheks rajaks, mis on mõne tunniga läbi kõnnitav, olenevalt sellest, kus ja kui kauaks peatuda tahad. Aga see Trail ehk rada pole mitte ainult kaartidel, vaid läbi linna jooksebki konkreetne punastest kividest laotud rada üle kõnni- ja sõiduteede, mida siis turistidel kangesti huvitav jälgida on. See on päris hea mõte vaatamisväärsuste kokkusidumiseks.

Ekskursioon ise venis kaunikesti pikale ja kaotas lõpus osa oma põnevusest. Giid oli hea ja rääkis huvitavalt ja piisavalt valju häälega, aga ameerika revolutsiooni lõpmatud detailid tüütavad lõpuks ära.

Peale lõunat läksime ekskursioonile Massachusettsi osariigi valitsuse majja. Eesti mõistes oleks see midagi Riigikogu ja Stenbocki maja sarnast, ainult siis osariigi, mitte föderaalvalitsuse tasemel. Aga meeldiv oli see, kui kättesaadavaks rahvale oli riigivalitsemine tehtud. Algul pidi turvakontrollist läbi minema, aga siis pakuti tasuta tuuri ja viidi osariigi parlamendi mõlema koja ja osariigi kuberneri vastuvõturuumi. Ehk siis üks uks lahutas meid praegusest kubernerist. Maja ise oli kokkuvõttes väga ilus. 18. sajandil toodi kohale hulk itaalia marmorit ja ka hulk itaalia töölisi, kes seda materjali sobivalt töödelda mõistaks. Kui töö läbi, jäi hulk neist Bostonisse elama ja sellest ajast ongi seal itaalia linnaosa.

Eestis võiks kah mõnikord mõelda sellele, kui kättesaadavad meie valitsejad külalistele ja oma rahvale tegelikult on. Teoorias on Riigikogu maja ja istungid ju avalikud, aga praktikas on sinna sissesaamisega igavene kamm ja ma olen aru saanud, et ega seal keegi külalistega tegelikult eriti tegeleda ei viitsi ja pole see kellegi asigi. Saab küll Riigikogu külastada, aga ma pole kuulnud, et seda näiteks turistidele väga turundataks. Ja kui meile meeldib rääkida e-valitsusest, siis miks ei võiks olla kuskil seal valitsushoonete kandis mingi konkreetne väljapanek või stend, mis lihtrahvale ära räägiks, milles asi tegelikult seisneb, et nad maailmas sõnumit edasi levitada saaksid. Praegu käib kõik rohkem ajakirjanduse ja kuulujuttude kaudu.

Aga see selleks. Peale osariigi valitsuse maja läksime hoopis parki jalutama, kuna hommikul kahtlasevõitu olnud ilm pööras pärast lõunat ilusaks. Ja siis Charlesi jõe äärde, kus kõik on kenasti korda tehtud ja jõe ääres tore promenaad, kus hulk jooksjaid, rattureid, koerajalutajaid ja muidu rahvast õhtupoolikut veetis. Ja õhtul sai veel käia Prudentiali torni tipus, kust oli kogu linnale hea vaade.

Kuna Bostoni köök on tuntud mereandide poolest, siis õhtuks sõin Legal Sea Foodsis austreid.

Veel üks Bostoni megaprojekt, mida sobib näiteks Vabaduse väljaku üleskaevamisega võrrelda: 1990ndatel leiti seal, et liiklus on täiesti tuksis ja linnast läbi minevat kiirteed tuleks õgvendada ja see maa alla viia. Kaevati kesklinna tunnel ja pandi sama hooga püsti ka hulk muid sildu ja ehitisi. [Projekti](http://en.wikipedia.org/wiki/BigDig(Boston,_Massachusetts)) maksumus oli 14.6 miljardit dollarit.